Taevas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
''See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist [[Paradiis]].''
'''Taevas''' on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.


{{toimeta}}
'''Taevas''' on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui "taevaisa" ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide [[paradiis]].


== Vanasõnad ==
* Ega [[maa]] vilja sigata, vaid taevas (EVS)


* Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate tähtede sügavikku. "Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!" mõtles Pierre. "Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud barakki!" Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
* Ega muidu taevasse saa, kui [[vaev]]a ei näe (EVS)
** [[Lev Tolstoi]], "Sõda ja rahu" II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. "Kogutud teosed" V. Tln, 1956, lk 361.


* Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast (EVS)


<poem>
* Saia ei saja taevast maha (EVS)
"Küll on mõnus olla [[pilv]],
aina taeva sinas uju!"
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on tuju.
</poem>
* Karupoeg Puhh, A. A. Milne'i samanimelises teoses, värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


* Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda (EVS)


<poem>
* Võõrasema puuakse võlla, [[oma]] tõstetakse taeva (EVS)
Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
päike poeb ehmunult peitu
nende taha.
</poem>
* [[Urmas Tegova]], "Kahvatu hommik munakad tolmused..." Vikerkaar 8/1993, lk 33



EVS = [[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929
<poem>
TAEVA ÜKSIKOSADE
töö kooskõlastamata
tilkuv kahjurõõm.
Kuukiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel öötunnil.
</poem>
* Urmas Tegova, "Taeva üksikosade..." Vikerkaar 8/1993, lk 36


<poem>
Ent muutus samal ajal
sünk[[must]]aks [[taevas]], [[pilv]]edega kattus,
ja tüve, mis siin oli õnne hooleks,
[[välk]] juurteni lõi pooleks
</poem>
* [[Francesco Petrarca]] "Kantsoon", tõlkinud [[Ain Kaalep]] ("Renessansi kirjanduse antoloogia", Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 37-39


<poem>
Kui mustavad [[udu]]d ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su [[hing]]ele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava [[sigar]]i suhu
ja tasa kaod [[kodu]]st, tont ise teab kuhu.
</poem>
* [[Heiti Talvik]], "Kui mustavad udud"


:Võikaid [[vari|varje]] kerkib hulgi
:kohe taeva tahmjat seina.
:Kes küll poetas kaarnasulgi
:ruugesse mu ristikheina?
* Heiti Talvik, "Õhtulaul"

<poem>
on inimene
tabamatu justkui lind
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub elujõud
</poem>
* [[Jim Ollinovski]], "Neli tankisti ja koer" (luulekogus "Aeroplaan esimesest pilgust" (2009))

== Vanasõnad ==
* Ega [[maa]] vilja sigata, vaid taevas.
* Ega [[talv]] taevasse jää.
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää.
* [[Hoolikas]] korjab, [[laisk]] pöörab päkad vastu taevast.
* Loodetuul on taeva [[luud]].
* Pikka [[puu]]d ei lasta taevasse kasvada.
* [[Sai]]a ei saja taevast maha.
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Vanasõnad]]
[[Kategooria:Religioon]]

Redaktsioon: 24. juuli 2020, kell 01:28

See artikkel kõneleb maailmaruumi osast. Taevariigi kui religioosse institutsiooni kohta loe artiklist Paradiis.


Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused. Traditsiooniliselt on taevasse paigutatud ka mitmesugused üleloomulikud ja religioossed nähtused, näiteks Vana-Lähis-Ida ja indoeuroopa religioonide kõuejumal kui "taevaisa" ning sellest tulenevalt ka aabrahamlike religioonide paradiis.


  • Pierre vaatas taevasse, hääbuvale, vilkuvate tähtede sügavikku. "Ja kõik see on minu, ja kõik see on minus, ja kõik see olen mina!" mõtles Pierre. "Ja kõik selle võtsid nad kinni ja pistsid laudadest kokkulöödud barakki!" Ta naeratas ja läks oma kaaslaste juurde, et magama heita.
    • Lev Tolstoi, "Sõda ja rahu" II, tlk M. Sillaots ja V. Linask. "Kogutud teosed" V. Tln, 1956, lk 361.


"Küll on mõnus olla pilv,
aina taeva sinas uju!"
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on tuju.

  • Karupoeg Puhh, A. A. Milne'i samanimelises teoses, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 14


Alasti taevas häbeneb ennast
ning kattub kiiresti pilvedega
päike poeb ehmunult peitu
nende taha.

  • Urmas Tegova, "Kahvatu hommik munakad tolmused..." Vikerkaar 8/1993, lk 33


TAEVA ÜKSIKOSADE
töö kooskõlastamata
tilkuv kahjurõõm.
Kuukiirte šabloonsus
hämmastab pealtvaatajaid
hilisel öötunnil.

  • Urmas Tegova, "Taeva üksikosade..." Vikerkaar 8/1993, lk 36


Ent muutus samal ajal
sünkmustaks taevas, pilvedega kattus,
ja tüve, mis siin oli õnne hooleks,
välk juurteni lõi pooleks


Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks.
Sa süütad siis lõhnava sigari suhu
ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu.


Võikaid varje kerkib hulgi
kohe taeva tahmjat seina.
Kes küll poetas kaarnasulgi
ruugesse mu ristikheina?
  • Heiti Talvik, "Õhtulaul"

on inimene
tabamatu justkui lind
kes taevas synnib
ta surmakisa toetab
kui tal puudub elujõud

  • Jim Ollinovski, "Neli tankisti ja koer" (luulekogus "Aeroplaan esimesest pilgust" (2009))

Vanasõnad

  • Ega maa vilja sigata, vaid taevas.
  • Ega talv taevasse jää.
  • Ega vihm (lumi) taeva jää.
  • Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast.
  • Loodetuul on taeva luud.
  • Pikka puud ei lasta taevasse kasvada.
  • Saia ei saja taevast maha.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929