Sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
3. rida: 3. rida:


== 19. sajand ==
== 19. sajand ==
* [[Sõda]] on pelgalt [[poliitika]] jätkamine teiste meetoditega.
* Sõda on pelgalt [[poliitika]] jätkamine teiste meetoditega.
** {{värvi|hall|Der Krieg ist eine bloße Fortsetzung der Politik mit anderen Mitteln.}}
** {{värvi|hall|Der Krieg ist eine bloße Fortsetzung der Politik mit anderen Mitteln.}}
** [[Carl von Clausewitz]], Vom Kriege, 1. Buch, 1. Kapitel, Unterkapitel 24 (Überschrift)
** [[Carl von Clausewitz]], Vom Kriege, 1. Buch, 1. Kapitel, Unterkapitel 24 (Überschrift)

Redaktsioon: 27. juuli 2020, kell 17:47

Sõda on riikide või muul teel organiseerunud inimgruppide vahel toimuv organiseeritud relvavõitlus. Sõda on diplomaatia jätkumine militaarsete vahendite abil, mis viib tavaliselt relvastatud kokkupõrkeni kahe või enama osapoole vahel.

19. sajand

  • Sõda on pelgalt poliitika jätkamine teiste meetoditega.
    • Der Krieg ist eine bloße Fortsetzung der Politik mit anderen Mitteln.
    • Carl von Clausewitz, Vom Kriege, 1. Buch, 1. Kapitel, Unterkapitel 24 (Überschrift)
  • Sõjas on kõik väga lihtne, ent ka kõige lihtsam on keeruline.
    • Es ist im Kriege alles sehr einfach, aber das Einfachste ist schwierig.
    • Carl von Clausewitz, Vom Kriege, 1. Buch, 7. Kapitel

20. sajand

  • Sõda on oma olemuselt hävitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid inimtöö produktide hävitamine. Sõda on viis, kuidas tükkideks lasta, stratosfääri pillutada või merre uputada tarbeaineid, mis võiksid muidu masse liiga mugavaks ja lõppkokkuvõttes liiga arukaks muuta.
    • George Orwell, "1984"
  • Lahing oli lõppenud. Kaotasime langenutena umbes kolmteist tuhat meest. Kolmteist tuhat mõistust, mälu, armastust, tunnetust, kolmteist tuhat maailma, universumit - sest inimmõtte universum on suurem kui universum ise -, ja kõik üksnes selleks, et vallata mõnisada jardi tarbetut pori.
  • Mehed armastavad sõda, sest see lubab neil näidata, et nad ajavad tõsist asja. Nad nimelt arvavad, et kui mitte muidu, siis vähemalt sõja ajal ei tohi naised nende üle naerda. Sõjas võivad nad naise tahteta objekti staatusse alandada. Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu sõda on iga tõelise naise silmis tülgastav - ja absurdne. Tahate, ma ütlen teile, mis sõda on? Sõda on psühhoos, mida põhjustab võimetus näha suhteid. Meie suhteid ligimestega. meie suhteid majanduslike ja ajalooliste oludega. Ja eelkõige meie suhteid olematusega. Surmaga.
  • Inimesele pole rängemat kaotust kui omaste, seltsimeeste ja sõprade hukkumine. Ei ole rusuvamat vaatepilti kui näha hävitatud töövilja, millesse on pandud jõud ja anne, armastus kodumaa vastu. Ei ole kibedamat lõhna kui ahervaremete ving.
    • Leonid Brežnev, ("Leonid Iljitš Brežnev: Lühike ülevaade elust ja tegevusest", Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 29-30)

21. sajand

  • Kuna võib üsna kindlalt väita, et vägivalla eri vormid jäävad meid alati saatma, siis on üsna kindel, et sõdu peetakse ka edaspidi. Mitte ainult suguharude ammuse vaenu pärast, vaid reaalsete konfliktide tõttu, näiteks juurdepääsu eest veele või haritavale maale või siis lihtsalt territooriumi laiendamiseks, kui inimasutuse tihedus muutub väljakannatamatuks.
    • Leszek Kołakowski, Mini wykłady o maxi sprawach (1997–2003), Miniloengud maksiprobleemidest, 2019, tõlkinud Hendrik Lindepuu, lk 88

Allikata tsitaadid

  • Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu.
  • Rahu ei saavuta mitte jõu, vaid mõistmisega.
  • Ei ole võimalik samaaegselt sõjaks valmistuda ja sõda vältida.
  • Sõdade vahel on kõik patsifistid. See on nagu lihatoitude söömise vahel taimetoitlane olla.

Vanasõnad

  • Ega sõda soola, leiba too.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel