Kuningas: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
51. rida: | 51. rida: | ||
* [[Kersti Merilaas]], "Bellmani laulud" (1980) |
* [[Kersti Merilaas]], "Bellmani laulud" (1980) |
||
<poem> |
|||
ÜKS KUNINGAS OLI KORD MAATA |
|||
ja krooni ei olnud tal |
|||
nii elas see kuningas väike |
|||
suure sinise taeva all |
|||
nii elas see kuningas väike |
|||
ja kurvaks sai tema meel |
|||
et teistel on maad ja kroonid |
|||
ja temal ei ole veel |
|||
läks kuningas targa juurde |
|||
kust saada krooni ja maad |
|||
tark ütles mine ja oota |
|||
ja kord nad mõlemad saad |
|||
/---/ |
|||
ei saanud kuningas krooni |
|||
ja maad ei saanud ka |
|||
ta surmani troonil istus |
|||
ja troonile suri ta |
|||
sai kuningas tammekirstu |
|||
nii nagu on kuningail viis |
|||
auk murti külmanud mulda |
|||
ja sinna ta viidi siis |
|||
/---/ |
|||
nii läksid päevad ja suved |
|||
ja tuuled tegid häält |
|||
ja kuningas lamas ja liha |
|||
tal kõdunes luude päält |
|||
nii liha kõdunes luudelt |
|||
ja ümbert pehkis sark |
|||
ja ühel kevadel sündis |
|||
nii nagu ütelnud tark |
|||
/---/ |
|||
siis lauad vajusid kokku |
|||
ja igast urbest ja praost |
|||
maa tuli kuninga juurde |
|||
ja nõnda ta pääses sest paost |
|||
/---/ |
|||
nii kuninga kroonisid viimaks |
|||
oma juurtega elupuud |
|||
ja suure leidmise õnnes |
|||
maaks sulasid tema luud |
|||
said kuninga kalmul kokku |
|||
maksalilled ja kikkapüks |
|||
ja meie teame et nõnda |
|||
on kuningas maaga üks |
|||
</poem> |
|||
* [[Jaan Kaplinski]], "Üks kuningas oli kord maata" kogust "Tolmust ja värvidest" (1967) |
|||
Redaktsioon: 28. juuli 2020, kell 21:12
Kuningas on tänapäeval monarhistliku korraga riikide riigipea. Nüüdisajal omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.
Isegi mõttes ära sajata kuningat,
ja oma magamiskambris ära sajata rikast,
sest taeva lind viib hääle välja
ja tiivuline teatab loost!
- Koguja raamat, peatükk 10, salm 20
[Polonius:] Arutada,
mu kõrge kuningas ja auväärt emand,
mis olgu majesteet ja mis on kohus,
miks päev on päev, öö - öö, ning aeg on aeg,
on päeva, ööd ning aega raisata.
- William Shakespeare, "Hamlet", II vaatus, II stseen
Kui, väiksed vürstid, teil on mõni tüli vaid,
siis kutsub ainult juhm teist appi kuningaid.
Ei maksa iialgi toeks tuua nende piiki,
neid sisse lasta oma riiki.
- Jean de La Fontaine, "Aednik ja tema härra". Tõlkinud Ain Kaalep. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud Jüri Talvet jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 289-290
- Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe päevi, ilma et üks või teine linn poleks registreerinud mõnda selletaolist sündmust oma ürikutes. Senjöörid sõdisid üksteisega, kuningas oli sõjajalal kardinaliga, hispaanlased aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike sõdade olid veel vargad, kerjused, hugenotid, hundid ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, huntide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu.
- Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", 1. peatükk. Tõlkinud Tatjana Hallap
- [David:] Talumees kardab ikaldust, maksunõudjaid ja sõjamehi. Kaupmees kardab võistlejaid ja vargaid. Aadlimees kardab kuningat ja kuningas aadlimeest. Vaimulik kardab pattu ja põrgut. Ainult laul ja muusika panevad neid lühikeseks ajaks oma hirmu ja viletsust unustama. (lk 85)
- Siis tuli tal jälle meelde, kuidas kuningas Saul oli oma kandlemängijat piigiga visanud, aga Issand tõukas vastu ta kätt, nii et piik ei tabanud. Või oli see ainult Issanda ingel? Niisamuti oli nüüd juhtunud temaga. Oli alati hädaohtlik mängida kõrgete isandate ees, ka siis, kui ei ihaldanud ta kuningriiki. Võis leiduda keegi teine, kes seda ihaldas — ja kes küsis sel puhul ühe lihtsa kandlemängija elust! (lk 198)
- Karl Ristikivi, "Rõõmulaul". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966
Hoidu kuningat kiitmast,
ta maksab su kiituse kinni:
kuldrõnga saad ninna
ja näkku paar ärevat vinni,
kui märkad, et sõbrad
tundes su langusest leina,
sind vahivad viltu
või kohtlevad hoovilakeina.
- Kersti Merilaas, "Bellmani laulud" (1980)
ÜKS KUNINGAS OLI KORD MAATA
ja krooni ei olnud tal
nii elas see kuningas väike
suure sinise taeva all
nii elas see kuningas väike
ja kurvaks sai tema meel
et teistel on maad ja kroonid
ja temal ei ole veel
läks kuningas targa juurde
kust saada krooni ja maad
tark ütles mine ja oota
ja kord nad mõlemad saad
/---/
ei saanud kuningas krooni
ja maad ei saanud ka
ta surmani troonil istus
ja troonile suri ta
sai kuningas tammekirstu
nii nagu on kuningail viis
auk murti külmanud mulda
ja sinna ta viidi siis
/---/
nii läksid päevad ja suved
ja tuuled tegid häält
ja kuningas lamas ja liha
tal kõdunes luude päält
nii liha kõdunes luudelt
ja ümbert pehkis sark
ja ühel kevadel sündis
nii nagu ütelnud tark
/---/
siis lauad vajusid kokku
ja igast urbest ja praost
maa tuli kuninga juurde
ja nõnda ta pääses sest paost
/---/
nii kuninga kroonisid viimaks
oma juurtega elupuud
ja suure leidmise õnnes
maaks sulasid tema luud
said kuninga kalmul kokku
maksalilled ja kikkapüks
ja meie teame et nõnda
on kuningas maaga üks
- Jaan Kaplinski, "Üks kuningas oli kord maata" kogust "Tolmust ja värvidest" (1967)
Vanasõnad
- Oma silm on kuningas.
- Pimedate maal on ühesilmne kuningas.