Johann Voldemar Jannsen: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Jannsen.jpg|pisi|J. V. Jannsen August Wegeri gravüüril]]
[[Pilt:Jannsen.jpg|pisi|J. V. Jannsen August Wegeri gravüüril]]
Johann Voldemar Jannsen (sündinud Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Ta oli [[Lydia Koidula]] isa.
Johann Voldemar Jannsen (sündinud Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Ta oli [[Lydia Koidula]] isa.

* Lasigem agga sedda [[rumalus|rummalust]] enneste ja omma laste külest mahha, et meie ennast omma kele ja suggu pärrast ei häbbene, nago se mitmel veel laidowäärt weaks on. [...] häbbenegem ennast allati, kui {{sõrendus|rummalad}} olleme, agga ei ial mitte sepärrast, et {{sõrendus|[[Eestlased]]}} olleme. Ennam ei wõi ükski olla kui {{sõrendus|[[inimene|innimenne]]}} ja {{sõrendus|innimenne}} on eestlane ka...
** [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pernopostimees18590923.2.3&srpos=3&e=-----1862--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22weaks+on%22------------ Perno Postimees ehk Näddalileht], nr. 13, vkj 23. september 1859


* Kui [[Kriitik|mönni mees]] teaks, kuida [[Ajakirjanik|mönni mees]] [[tsensuur|mönnes asjas]] [[muna|munnade]] peal peab käima, siis saaks mönni mees mönda meest mönni kord wähhem maenitsema.
* Kui [[Kriitik|mönni mees]] teaks, kuida [[Ajakirjanik|mönni mees]] [[tsensuur|mönnes asjas]] [[muna|munnade]] peal peab käima, siis saaks mönni mees mönda meest mönni kord wähhem maenitsema.
7. rida: 10. rida:
* Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie [[laulupidu|piddolaul]] ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli [[Jānis Cimze|Direktor Zimse]] juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud.
* Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie [[laulupidu|piddolaul]] ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli [[Jānis Cimze|Direktor Zimse]] juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud.
** [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipostimees18690806.2.2&srpos=1&e=-----1871--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Direktor+Zimse------------ 1869. aasta laulupeo järel Eesti Postimehes], vkj. 6 august 1869
** [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipostimees18690806.2.2&srpos=1&e=-----1871--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Direktor+Zimse------------ 1869. aasta laulupeo järel Eesti Postimehes], vkj. 6 august 1869

== Allikata tsitaadid ==
* Häbenegem, et me [[rumal]]ad oleme, aga mitte et [[eestlased]] oleme!





Redaktsioon: 1. august 2020, kell 09:58

J. V. Jannsen August Wegeri gravüüril

Johann Voldemar Jannsen (sündinud Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Ta oli Lydia Koidula isa.

  • Lasigem agga sedda rummalust enneste ja omma laste külest mahha, et meie ennast omma kele ja suggu pärrast ei häbbene, nago se mitmel veel laidowäärt weaks on. [...] häbbenegem ennast allati, kui rummalad olleme, agga ei ial mitte sepärrast, et Eestlased olleme. Ennam ei wõi ükski olla kui innimenne ja innimenne on eestlane ka...
  • Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie piddolaul ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli Direktor Zimse juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud.


Välislingid