Kristjan Jaak Peterson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
|||
[[Pilt:Kristjan Jaak Peterson.jpg|thumb|Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj)]] |
[[Pilt:Kristjan Jaak Peterson.jpg|thumb|Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj)]] |
||
'''Kristjan Jaak Peterson''' (14. märts 1801 – 4. august 1822) oli [[eesti]] [[kirjanik]]. |
'''Kristjan Jaak Peterson''' (14. märts 1801 – 4. august 1822) oli [[eesti]] [[kirjanik]] ja tõlkija. |
||
* Kalliks pidama |
* Kalliks pidama oma [[aeg]]a olen palju inimesi õpetanud. |
||
* Kui sa risti-inimene oled – miks tahad sa siis paganate-õpetaja [Diogenese] õppija olla, küsis üks tarkusetundja minu käest. Sellepärast, ütlesin, et ma ei või saada nii [[hea]]ks, kui Kristus oli, aga küll ikka nõnda, kui Diogenes. |
* Kui sa risti-inimene oled – miks tahad sa siis paganate-õpetaja [Diogenese] õppija olla, küsis üks tarkusetundja minu käest. Sellepärast, ütlesin, et ma ei või saada nii [[hea]]ks, kui Kristus oli, aga küll ikka nõnda, kui [[Diogenes]]. |
||
* Olen jälle leidnud ühe sõbra, ning temas – oo suur ime! – ühe |
* Olen jälle leidnud ühe sõbra, ning temas – oo suur ime! – ühe [[küünik]]u, kes, vaene olles kui mina, paremini võib aru saada, et [[inimene]] väikeste tarvitustega on kõige vabam ja kõige õndsam. |
||
* Meie [[silm]]is on üks asi imelik, sest et ta palju tuhat [[aasta]]t pole sündinud. [[Jumal]]al aga on see [[aeg]] kui silmapilk. |
* Meie [[silm]]is on üks asi imelik, sest et ta palju tuhat [[aasta]]t pole sündinud. [[Jumal]]al aga on see [[aeg]] kui silmapilk. |
||
* Minu õppija, see [[mees]], keda arvasin küüniku olevat, läks ka minu käest ära. Oi ma vaene, pean naerma, ha-ha-haa! |
* Minu õppija, see [[mees]], keda arvasin küüniku olevat, läks ka minu käest ära. Oi ma vaene, pean naerma, ha-ha-haa! |
||
* Kas siis selle [[maa]] [[keel]] |
* Kas siis selle [[riik|maa]] [[keel]] [[laul]]u [[tuul]]es ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? |
||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
19. rida: | 20. rida: | ||
{{DEFAULTSORT:Peterson, Kristjan Jaak}} |
{{DEFAULTSORT:Peterson, Kristjan Jaak}} |
||
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
||
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]] |
|||
[[Kategooria:Eesti luuletajad]] |
Redaktsioon: 5. august 2020, kell 17:07
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Kristjan Jaak Peterson (14. märts 1801 – 4. august 1822) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
- Kalliks pidama oma aega olen palju inimesi õpetanud.
- Kui sa risti-inimene oled – miks tahad sa siis paganate-õpetaja [Diogenese] õppija olla, küsis üks tarkusetundja minu käest. Sellepärast, ütlesin, et ma ei või saada nii heaks, kui Kristus oli, aga küll ikka nõnda, kui Diogenes.
- Olen jälle leidnud ühe sõbra, ning temas – oo suur ime! – ühe küüniku, kes, vaene olles kui mina, paremini võib aru saada, et inimene väikeste tarvitustega on kõige vabam ja kõige õndsam.
- Meie silmis on üks asi imelik, sest et ta palju tuhat aastat pole sündinud. Jumalal aga on see aeg kui silmapilk.
- Minu õppija, see mees, keda arvasin küüniku olevat, läks ka minu käest ära. Oi ma vaene, pean naerma, ha-ha-haa!
- Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?
Kirjandus
- Jaan Kross, "Taevakivi". Tallinn: Eesti Raamat 1975
- Paul-Eerik Rummo, "Taevast sajab kõikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses". EKSA 2016