Gaston Bachelard: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
* Niisiis, kui meilt küsitaks, milline on [[maja]] suurim [[väärtus]], vastaksime: maja varjab unelust, maja kaitseb unelejat, maja lubab meil rahus uneleda. (lk 42) |
* Niisiis, kui meilt küsitaks, milline on [[maja]] suurim [[väärtus]], vastaksime: maja varjab unelust, maja kaitseb unelejat, maja lubab meil rahus uneleda. (lk 42) |
||
* Maja on kogum [[kujund]]eid, mis pakuvad [[inimene|inimesele]] tõendeid või [[illusioon]]e stabiilsusest. (lk 54) |
* Maja on kogum [[kujund]]eid, mis pakuvad [[inimene|inimesele]] tõendeid või [[illusioon]]e stabiilsusest. (lk 54) |
||
* Meie [[tsivilisatsioon]]is, mis viib igale poole ühe ja sama [[valgus]]e, mis viib keldrisse [[elekter|elektri]], ei minda keldrisse enam [[küünal]] käes. Aga [[alateadvus]]t ei saa tsiviliseerida. Tema võtab keldrisse laskumiseks kätte küünla. (lk 57) |
* Meie [[tsivilisatsioon]]is, mis viib igale poole ühe ja sama [[valgus]]e, mis viib keldrisse [[elekter|elektri]], ei minda keldrisse enam [[küünal]] käes. Aga [[alateadvus]]t ei saa tsiviliseerida. Tema võtab [[kelder|keldrisse]] laskumiseks kätte küünla. (lk 57) |
||
* Kõik kujundid on head juhul, kui me neid kasutada oskame. (lk 67) |
* Kõik kujundid on head juhul, kui me neid kasutada oskame. (lk 67) |
||
* Kogetud maja ei ole inertne kast. Asustatud [[ruum]] ületab geomeetrilise ruumi. (lk 90) |
* Kogetud maja ei ole inertne kast. Asustatud [[ruum]] ületab geomeetrilise ruumi. (lk 90) |
||
* [[Poeet]] on alati sugestiivsem kui [[filosoof]]. (lk 97) |
* [[Poeet]] on alati sugestiivsem kui [[filosoof]]. (lk 97) |
||
* Kui Looja kuulaks Poeeti, siis looks ta lendava [[kilpkonn]]a, kes viiks maa turvalisuse üles taevasinasse. (lk 98) |
* Kui Looja kuulaks Poeeti, siis looks ta lendava [[kilpkonn]]a, kes viiks [[maapind|maa]] turvalisuse üles taevasinasse. (lk 98) |
||
* Kujutlusmaailmas on normaalne, et mõni hiigelsuur [[loom]], näiteks [[elevant]] tuleb välja teokarbist. Siiski juhtub haruharva, et tal palutakse sinna ka tagasi minna. (lk 168) |
* Kujutlusmaailmas on normaalne, et mõni hiigelsuur [[loom]], näiteks [[elevant]] tuleb välja teokarbist. Siiski juhtub haruharva, et tal palutakse sinna ka tagasi minna. (lk 168) |
||
* Luubi kasutamine on tähelepanu osutamine, aga kas pole tähelepanu osutamine ise juba luubi kasutamine. Tähelepanu on suurendusklaas. (lk 232) |
* Luubi kasutamine on tähelepanu osutamine, aga kas pole tähelepanu osutamine ise juba luubi kasutamine. Tähelepanu on suurendusklaas. (lk 232) |
||
* Kõik [[lill]]ed räägivad ja laulavad, isegi need, mis on joonistatud. (lk 254) |
* Kõik [[lill]]ed [[rääkimine|räägivad]] ja laulavad, isegi need, mis on joonistatud. (lk 254) |
||
* Enne kui jumalad sinna tulid, olid [[mets]]ad pühad. Jumalad tulid elama pühadesse metsadesse. Nad ei teinud midagi muud, kui lisasid metsauneluse |
* Enne kui jumalad sinna tulid, olid [[mets]]ad pühad. Jumalad tulid elama pühadesse metsadesse. Nad ei teinud midagi muud, kui lisasid metsauneluse suurele [[seadus]]ele inimliku, liigagi inimliku mõõtme. (lk 268) |
||
* Mets on hingeseisund. (lk 269) |
* Mets on hingeseisund. (lk 269) |
||
Redaktsioon: 6. august 2020, kell 00:45
Gaston Bachelard (27. juuni 1884 Bar-sur-Aube – 16. oktoober 1962 Pariis) oli prantsuse filosoof.
- Pikk on tee sõnadest, mis usaldatakse vabalt sümpaatsele auditooriumile, distsipliinini, mida on vaja raamatu kirjutamiseks. Suulise loengu puhul, mis on hingestatud õpetamise rõõmust, mõtleb sõna vahel kõneleja eest. Raamatu kirjutamine aga nõuab sügavat järelemõtlemist. (lk 35)
- Fenomenoloogi esimene ülesanne on leida igas eluasemes, isegi lossis, üles algne teokarp. (lk 39)
- Niisiis, kui meilt küsitaks, milline on maja suurim väärtus, vastaksime: maja varjab unelust, maja kaitseb unelejat, maja lubab meil rahus uneleda. (lk 42)
- Maja on kogum kujundeid, mis pakuvad inimesele tõendeid või illusioone stabiilsusest. (lk 54)
- Meie tsivilisatsioonis, mis viib igale poole ühe ja sama valguse, mis viib keldrisse elektri, ei minda keldrisse enam küünal käes. Aga alateadvust ei saa tsiviliseerida. Tema võtab keldrisse laskumiseks kätte küünla. (lk 57)
- Kõik kujundid on head juhul, kui me neid kasutada oskame. (lk 67)
- Kogetud maja ei ole inertne kast. Asustatud ruum ületab geomeetrilise ruumi. (lk 90)
- Poeet on alati sugestiivsem kui filosoof. (lk 97)
- Kui Looja kuulaks Poeeti, siis looks ta lendava kilpkonna, kes viiks maa turvalisuse üles taevasinasse. (lk 98)
- Kujutlusmaailmas on normaalne, et mõni hiigelsuur loom, näiteks elevant tuleb välja teokarbist. Siiski juhtub haruharva, et tal palutakse sinna ka tagasi minna. (lk 168)
- Luubi kasutamine on tähelepanu osutamine, aga kas pole tähelepanu osutamine ise juba luubi kasutamine. Tähelepanu on suurendusklaas. (lk 232)
- Kõik lilled räägivad ja laulavad, isegi need, mis on joonistatud. (lk 254)
- Enne kui jumalad sinna tulid, olid metsad pühad. Jumalad tulid elama pühadesse metsadesse. Nad ei teinud midagi muud, kui lisasid metsauneluse suurele seadusele inimliku, liigagi inimliku mõõtme. (lk 268)
- Mets on hingeseisund. (lk 269)
- "Ruumipoeetika". Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund 1999