Aveliina Helm: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:
* [[Keskkond]] ja [[vähemused|vähemuste]] kaitse on kaks valdkonda, mis [[kriis]]iaegadel esimesena üle parda visatakse. Ei [[sõda|sõjad]], majanduslangus ega ränk [[vaesus]] ole [[loodus]]ele kasu toonud. Keerulistel aegadel solberdavad saastajad ja korruptandid sogases vees, kasutades järelevalve nõrgenemist ressursside kühveldamiseks.
* [[Keskkond]] ja [[vähemused|vähemuste]] kaitse on kaks valdkonda, mis [[kriis]]iaegadel esimesena üle parda visatakse. Ei [[sõda|sõjad]], majanduslangus ega ränk [[vaesus]] ole [[loodus]]ele kasu toonud. Keerulistel aegadel solberdavad saastajad ja korruptandid sogases vees, kasutades järelevalve nõrgenemist ressursside kühveldamiseks.
** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/keskkonnakriisi-kupsetamine/ Keskkonnakriisi küpsetamine] Sirp, 17. aprill 2020
** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/keskkonnakriisi-kupsetamine/ Keskkonnakriisi küpsetamine] Sirp, 17. aprill 2020

* Viimane sajand on Euroopas ja maailmas näidanud, et riiklik reguleeritud looduskaitse ja keskkonnaalased piirangud on pea ainsaks põhjuseks, miks meil taastuvaid loodusvarasid veel üldse kasutada on. Euroopas oleks väärtuslikumate püügikalade varud ilmselt otsas, sood kuivendatud, metsad tervikuna läbi raiutud ning niidud suure tõenäosusega hävinud.
* Sisemist motivatsiooni looduskaitsega tegeleda kahtlemata inimestel on ja häid peremehi leidub alati, kuid sellest ei piisa. Majandusotsustes, kui kaalukausil vaetakse kiiret tulu ja pikaajalist kahju, jääb ilma hinnasildi, hääle ja kaitseta raunjalg, lend­orav või märgala alati kaotaja poolele.
** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hoia-mida-armastad-2/ Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset]. Sirp, 7. august 2020


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 7. august 2020, kell 12:42

Aveliina Helm (sündinud 21. märtsil 1979) on eesti bioloog ja looduskaitsja.

Tsitaadid

  • Olukord ongi tõesti halb.
  • Kui meil jätkub tarkust oma põllumajandust muuta, suudaksime taastada palju.
  • See, et meil ei ole riigina isegi mitte plaani, kuidas jätkusuutmatust põlevkivienergeetikast väljuda ja tagada Virumaa inimeste heaolu, on lihtsalt vastutustundetu.
    • Maailma looduse liigirikkuse iseloomustuseks, intervjuus Postimehele aprillis 2018[1]
  • Viimane sajand on Euroopas ja maailmas näidanud, et riiklik reguleeritud looduskaitse ja keskkonnaalased piirangud on pea ainsaks põhjuseks, miks meil taastuvaid loodusvarasid veel üldse kasutada on. Euroopas oleks väärtuslikumate püügikalade varud ilmselt otsas, sood kuivendatud, metsad tervikuna läbi raiutud ning niidud suure tõenäosusega hävinud.
  • Sisemist motivatsiooni looduskaitsega tegeleda kahtlemata inimestel on ja häid peremehi leidub alati, kuid sellest ei piisa. Majandusotsustes, kui kaalukausil vaetakse kiiret tulu ja pikaajalist kahju, jääb ilma hinnasildi, hääle ja kaitseta raunjalg, lend­orav või märgala alati kaotaja poolele.

Viited

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel