Teine maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
15. rida: 15. rida:
** [[Wimberg]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/vahem-leina-rohkem-elu?id=51300026 "Vähem leina, rohkem elu"]] EPL, 18. juuli 2011
** [[Wimberg]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/vahem-leina-rohkem-elu?id=51300026 "Vähem leina, rohkem elu"]] EPL, 18. juuli 2011


* [[Okupatsioon]]i eest tuleb alati ja üksnes hoiatada; teistsugune mõtlemisviis viib interventsiooni õigustamiseni. Meie [[ajalugu|ajaloo]] taustal või täpsemalt selle kaudu on niisugused hoiatused igal pool omal kohal. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] inimeste ja rahvastegi massilise hävitamise ja hukkumise meenutamine niisamuti. Kuid lahingute lõppemine Eesti NSV territooriumil ei tähendanud meie hävitamise ja tagakiusamise lõppu, vaid – küüniline küll – kõigest pausi relvastuse muutmiseks.
* [[Okupatsioon]]i eest tuleb alati ja üksnes hoiatada; teistsugune mõtlemisviis viib interventsiooni õigustamiseni. Meie [[ajalugu|ajaloo]] taustal või täpsemalt selle kaudu on niisugused hoiatused igal pool omal kohal. Teises maailmasõjas inimeste ja rahvastegi massilise hävitamise ja hukkumise meenutamine niisamuti. Kuid lahingute lõppemine Eesti NSV territooriumil ei tähendanud meie hävitamise ja tagakiusamise lõppu, vaid – küüniline küll – kõigest pausi relvastuse muutmiseks.
** [[Peeter Olesk]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/iseseisvuse-metakeel/ "Iseseisvuse metakeel"] Sirp, 23.02.2007
** [[Peeter Olesk]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/iseseisvuse-metakeel/ "Iseseisvuse metakeel"] Sirp, 23.02.2007



Redaktsioon: 15. august 2020, kell 13:05



  • Ma ütleksin Alamkojale, nagu ma ütlesin ka valitsuse moodustajatele: "Mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi". Meie ees on kõige raskem katsumus. Meie ees on palju, palju pikki kuid võitlust ja kannatusi. Te küsite, mis on meie poliitika? Ma ütlen: see on sõjapidamine merel, maal ja õhus kõigi meie jõududega ja väega, mida Jumal meile annab. Pidada sõda koletusliku türanni vastu, keda pole suutnud keegi ületada inimkuritegude tumedas kahetsusväärses registris. See on meie poliitika. Te küsite, mis on meie eesmärk? Saan vastata ühe sõnaga: see on võit, võit iga hinna eest, võit hoolimata kõigist õudustest, võit, hoolimata sellest kui pikk ja raske on tee selleni. Sest ilma võiduta, me ei jää ellu.
    • Winston Churchill kõnes Suurbritannia parlamendi alamkojas pärast peaministri ametisse asumist, 13. mai 1940, The Official Report, House of Commons (5th Series), vol. 360, c. 1502.
  • Nii et sõjale ei saa läheneda nii, et kas panen sinna selle viisnurga või haakristi. See oli ikka kaugelt sügavam küsimus. Mina teeksin ikkagi ühe väga ilusa monumendi. Paneksin nimeks "Leinav ema" või "Leinav kodumaa". Terved perekonnad tapeti, viidi vangi; sõdisime, aga võitu me ei saanud – ikka jäi see okupatsioon. Ja kas siis sakslase all parem olnud oleks? See oli katastroof meie rahvale ja minu arvates on see väga suur kangelastegu, et 1991. aastal uuesti vabaks saime. Selle taga on tõsine võitlus iseendaks jäämise eest.
  • Siiski tahaksin, et leitaks võimalus kõiki hukkunuid koos mälestada. Sellepärast et olukord oli ikkagi niisugune, kus valikuvõimalust polnud.
  • Nõukogude okupatsiooni ajajärgu kohta saaksime näidata, et tegelikult oli see võitlus iseolemise eest, et see on auga välja peetud.
Ja kui räägime, et päris sõjas oli kaks rinnet, siis ega need, kes nendel rinnetel olid, polnud ju selles süüdi, et see nii oli. Sõja ajal oli üsna laialt levinud ka arvamus, et kui sõdime koos Ameerika, Inglismaa, Prantsusmaaga, saame iseseisvuse tagasi, sest oleme liitlased. Minu arust on see päris loogiline seisukoht ja see lootus eesti meestel korpuses oli.
  • Okupatsiooni eest tuleb alati ja üksnes hoiatada; teistsugune mõtlemisviis viib interventsiooni õigustamiseni. Meie ajaloo taustal või täpsemalt selle kaudu on niisugused hoiatused igal pool omal kohal. Teises maailmasõjas inimeste ja rahvastegi massilise hävitamise ja hukkumise meenutamine niisamuti. Kuid lahingute lõppemine Eesti NSV territooriumil ei tähendanud meie hävitamise ja tagakiusamise lõppu, vaid – küüniline küll – kõigest pausi relvastuse muutmiseks.

Allikata

  • Mitte kunagi pole üheski inimkonfliktis nii paljud võlgnenud nii vähestele nii palju.

Välislingid