Laul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
igaühel on see isemoodi. |
igaühel on see isemoodi. |
||
... |
... |
||
Üle vainude valendav aur, |
Üle vainude valendav [[udu|aur]], |
||
mul on närbunud karukell süles. |
mul on närbunud [[karukell]] süles. |
||
Igaühel on siin oma laul |
Igaühel on siin oma laul |
||
ja ma oma ei leiagi üles. |
ja ma oma ei leiagi üles. |
Redaktsioon: 26. august 2020, kell 15:23
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Laul on muusikas üldmõiste vokaalmuusika žanritele, millesse kuuluvad heliteosed on loodud laulmiseks või mida esitatakse lauldes. Üldjuhul on lauludel sõnad ehk tekst. Lauludeks nimetatakse ka pikkade värssteoste, nt eeposte osi ("Ilias", "Kalevipoeg"), samuti eepilisi või ballaadilisi värssteoseid tervikuna ("Rolandi laul", "Nibelungide laul").
Igaühel on südamelaul,
igaühel on see isemoodi.
...
Üle vainude valendav aur,
mul on närbunud karukell süles.
Igaühel on siin oma laul
ja ma oma ei leiagi üles.
- Leelo Tungal (viisistanud Valter Ojakäär, tuntuks laulnud Heli Lääts ja vokaal-instrumentaalkollektiiv Metsatöll)
Vanasõnad
- Ega üksi lauldes või elada.
- Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma.
- Inimene saab töö eest, lind laulu eest.
- Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad.
- Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan.
- Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku.
- Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita.
- Laulust lauda ei kaeta, sõnust ei tehta söömaaega.
- Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk!
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929