Kuusk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P added Category:Taimed using HotCat |
||
51. rida: | 51. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
{{Vikipeedia|Kuusk (perekond)}} |
{{Vikipeedia|Kuusk (perekond)}} |
||
[[Kategooria:Taimed]] |
Redaktsioon: 27. august 2020, kell 19:34
Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv igihaljaste puude perekond umbes 35 liigiga. Eestis kasvab pärismaisena harilik kuusk. Paljudes maades on kuusk traditsiooniline jõulupuu.
- Juss vaatas natukene aega magavat lehma ja kuulis selgesti, kuidas see mäletses, sulges siis ukse, ronis lauda otsast üle aia, kus ta oma kätt kriimustas, ilma et ta seda oleks märganud, läks lähedale kuuse alla, millel üks oks oli nii madalas, et ta ulatus seda kikivarbaile tõustes puudutama. Siin võttis ta pükstelt nööritüki, millel alles silmus otsas oli. „Eks olnd hea, et ta jätsin,“ mõtles Juss silmuse kohta, „nüüd on valmis, põle tarvis teha.“ Nõnda mõeldes sidus ta nööri otsa kuuseoksa, pistis pea silmusesse ja tõmbas jalad kõverasse. Sealt Madis ta koidikul leidiski, kui ta tahtis kuusikusse minna jumala asjade üle järele mõtlema.
- Majakesest tõusis taevasse peenike suitsujuga. Kuused hõljutasid oksi, sest neile ei meeldinud, kui avalikes kohtades suitsetati. Aga kes on kunagi küsinud, mida arvavad kuused suitsetamisest.
- Hannu Mäkelä, "Härra Huu". Tõlkinud Piret Saluri. Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 20
Mäletad, Ing, seda alleed,
seda üksikut lumist teed?
Kuused olid kui suhkrupääd,
suhkrupäie all sina läed.
- "Kümnes kiri Ingile" kogust "Käoorvik" (1920)
Nii südaööni sumpasime ringi
ja kirju kuusk — see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi,
sest võõraist aknaist „Püha öö“ meil' kajas.
- Heiti Talvik, "Jõuluööl" kogust "Kohtupäev" (1937)
Mida enam sajab lund (tidili-pomm),
seda enam ajab lund (tidili-pomm),
seda enam ajab lund (tidili-pomm)
kuuse alla hange.
- A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 116
Ütle: „Haljas kuusk, sa tume talveingel.“
Ütle pilketa. Pateetiliselt. Õrnalt.
Sõnadest jääb õhku valgeid nõiaringe.
Oma häält ja ilmet ära jälgi kõrvalt.
- Viivi Luik, "Tiiva vari" (1990)
Vanasõnad
- Kask ei kasva kuuse kännu peale.