Kuusk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:


* Juss vaatas natukene aega magavat [[lehm]]a ja kuulis selgesti, kuidas see mäletses, sulges siis [[uks]]e, ronis lauda otsast üle aia, kus ta oma [[käsi|kätt]] kriimustas, ilma et ta seda oleks märganud, läks lähedale kuuse alla, millel üks oks oli nii madalas, et ta ulatus seda kikivarbaile tõustes puudutama. Siin võttis ta [[püksid|pükstelt]] nööritüki, millel alles silmus otsas oli. „Eks olnd hea, et ta jätsin,“ mõtles Juss silmuse kohta, „nüüd on valmis, põle tarvis teha.“ Nõnda mõeldes sidus ta nööri otsa kuuseoksa, pistis [[pea]] silmusesse ja tõmbas [[jalg|jalad]] kõverasse. Sealt Madis ta koidikul leidiski, kui ta tahtis kuusikusse minna jumala asjade üle järele mõtlema.
* Juss vaatas natukene aega magavat [[lehm]]a ja kuulis selgesti, kuidas see mäletses, sulges siis [[uks]]e, ronis lauda otsast üle aia, kus ta oma [[käsi|kätt]] kriimustas, ilma et ta seda oleks märganud, läks lähedale kuuse alla, millel üks oks oli nii madalas, et ta ulatus seda kikivarbaile tõustes puudutama. Siin võttis ta [[püksid|pükstelt]] nööritüki, millel alles silmus otsas oli. „Eks olnd hea, et ta jätsin,“ mõtles Juss silmuse kohta, „nüüd on valmis, põle tarvis teha.“ Nõnda mõeldes sidus ta nööri otsa kuuseoksa, pistis [[pea]] silmusesse ja tõmbas [[jalg|jalad]] kõverasse. Sealt Madis ta koidikul leidiski, kui ta tahtis kuusikusse minna jumala asjade üle järele mõtlema.
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" I, 19. peatükk
* Andres ei saand surnud Jussist jagu, sest mina mäletasin teda. Andres istutas kuuse asemele [[pihlakas|pihlaka]], aga mina mäletasin, mäletan tänapäevani, et enne kasvas seal suur kuusk ja sel oli hea jäme ja pikk oks, mis nii kõrgel, et paras nööri üle visata. Andres põletas kiva lõhkudes kuuse ära, aga mina mäletan, et seal ja seal seisid toa taga enne suured kivid, mis läksid lõhki selle kuuse tulest, poodud Jussi kuuse tulest.
** A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" III, 35. peatükk


* [[Maja]]kesest tõusis [[taevas]]se peenike suitsujuga. Kuused hõljutasid oksi, sest neile ei meeldinud, kui avalikes kohtades [[Suitsetamine|suitsetati]]. Aga kes on kunagi küsinud, mida arvavad kuused suitsetamisest.
* [[Maja]]kesest tõusis [[taevas]]se peenike suitsujuga. Kuused hõljutasid oksi, sest neile ei meeldinud, kui avalikes kohtades [[Suitsetamine|suitsetati]]. Aga kes on kunagi küsinud, mida arvavad kuused suitsetamisest.

Redaktsioon: 27. august 2020, kell 21:48

Harilik kuusk Keila lähedal
Theodor Kittelsen (1857–1914). Vana kirik

Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv igihaljaste puude perekond umbes 35 liigiga. Eestis kasvab pärismaisena harilik kuusk. Paljudes maades on kuusk traditsiooniline jõulupuu.

  • Juss vaatas natukene aega magavat lehma ja kuulis selgesti, kuidas see mäletses, sulges siis ukse, ronis lauda otsast üle aia, kus ta oma kätt kriimustas, ilma et ta seda oleks märganud, läks lähedale kuuse alla, millel üks oks oli nii madalas, et ta ulatus seda kikivarbaile tõustes puudutama. Siin võttis ta pükstelt nööritüki, millel alles silmus otsas oli. „Eks olnd hea, et ta jätsin,“ mõtles Juss silmuse kohta, „nüüd on valmis, põle tarvis teha.“ Nõnda mõeldes sidus ta nööri otsa kuuseoksa, pistis pea silmusesse ja tõmbas jalad kõverasse. Sealt Madis ta koidikul leidiski, kui ta tahtis kuusikusse minna jumala asjade üle järele mõtlema.
  • Andres ei saand surnud Jussist jagu, sest mina mäletasin teda. Andres istutas kuuse asemele pihlaka, aga mina mäletasin, mäletan tänapäevani, et enne kasvas seal suur kuusk ja sel oli hea jäme ja pikk oks, mis nii kõrgel, et paras nööri üle visata. Andres põletas kiva lõhkudes kuuse ära, aga mina mäletan, et seal ja seal seisid toa taga enne suured kivid, mis läksid lõhki selle kuuse tulest, poodud Jussi kuuse tulest.
    • A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" III, 35. peatükk
  • Majakesest tõusis taevasse peenike suitsujuga. Kuused hõljutasid oksi, sest neile ei meeldinud, kui avalikes kohtades suitsetati. Aga kes on kunagi küsinud, mida arvavad kuused suitsetamisest.


Mäletad, Ing, seda alleed,
seda üksikut lumist teed?
Kuused olid kui suhkrupääd,
suhkrupäie all sina läed.

  • "Kümnes kiri Ingile" kogust "Käoorvik" (1920)


Nii südaööni sumpasime ringi
ja kirju kuusk — see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi,
sest võõraist aknaist „Püha öö“ meil' kajas.


Mida enam sajab lund (tidili-pomm),
seda enam ajab lund (tidili-pomm),
seda enam ajab lund (tidili-pomm)
kuuse alla hange.

  • A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 116


Ütle: „Haljas kuusk, sa tume talveingel.“
Ütle pilketa. Pateetiliselt. Õrnalt.
Sõnadest jääb õhku valgeid nõiaringe.
Oma häält ja ilmet ära jälgi kõrvalt.


Vanasõnad


Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel