Tühjus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
* Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
* Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
** [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 1, salm 2
** [[Esimene Moosese raamat]], peatükk 1, salm 2

* Kui keegi oleks tahtnud temale varemalt seletada, et inimese elus on [[silmapilk]]e, kus seistakse nagu mingisuguse põhjatu sügavuse ees, millesse vahtides [[silm]] ei seleta mitte midagi — absoluutselt mitte midagi, siis Karin oleks naernud ja öelnud, et niisukest asja ei ole. Sest midagi peab ikka veel olema. Aga nüüd ta äkki taipas, et tema ise seisab selle tühja sügavuse serval, mida ta tänini poleks uskunud ega oletanudki. /---/ Sest ainult mõelda, et sinu ees on põhjatu [[kuristik]] ja sinu ümber tühjus — Karin tundis, nagu oleks see mõni kivikõva aine, mille peale ei hakka miski, sest ta on tulekindel ja purunematu — sinu ümber on tühjus, nagu elevandiluust [[müür]], sile, läikiv ja libe, võid liuelda seda mööda niipalju kui süda kutsub, aga lõppu ei tule, lõpp läheks nagu aina kaugemale. [[Inimene]] oleks nagu äkki muutunud helendavaks ilmakehaks, mis tormab hirmsa [[kiirus]]ega millegi päratult suure ja süsimusta poole, et kustuda selles, aga see süsimust peletis põgeneb tema eest veel suurema kiirusega ja nõnda nad lendavad kahekesi [[lõpmatus]]es, ilma et kaoksid kunagi teineteise silmast.
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" IV, 16. peatükk





Redaktsioon: 28. august 2020, kell 23:46

Tühjus on mingis kohas millegi puudumine. Tavakeeles räägitakse tühjusest ka siis, kui konkreetses kohas on õhk vms, kuid puudub harjumuspärane sisu (nt tühjas kõhus pole toitu, tühjas piibus tubakat, tühjas peas mõtteid), füüsikaline tühjus on vaakuum.


  • Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
  • Kui keegi oleks tahtnud temale varemalt seletada, et inimese elus on silmapilke, kus seistakse nagu mingisuguse põhjatu sügavuse ees, millesse vahtides silm ei seleta mitte midagi — absoluutselt mitte midagi, siis Karin oleks naernud ja öelnud, et niisukest asja ei ole. Sest midagi peab ikka veel olema. Aga nüüd ta äkki taipas, et tema ise seisab selle tühja sügavuse serval, mida ta tänini poleks uskunud ega oletanudki. /---/ Sest ainult mõelda, et sinu ees on põhjatu kuristik ja sinu ümber tühjus — Karin tundis, nagu oleks see mõni kivikõva aine, mille peale ei hakka miski, sest ta on tulekindel ja purunematu — sinu ümber on tühjus, nagu elevandiluust müür, sile, läikiv ja libe, võid liuelda seda mööda niipalju kui süda kutsub, aga lõppu ei tule, lõpp läheks nagu aina kaugemale. Inimene oleks nagu äkki muutunud helendavaks ilmakehaks, mis tormab hirmsa kiirusega millegi päratult suure ja süsimusta poole, et kustuda selles, aga see süsimust peletis põgeneb tema eest veel suurema kiirusega ja nõnda nad lendavad kahekesi lõpmatuses, ilma et kaoksid kunagi teineteise silmast.


  • Ruumis valitseva üüratu tühjuse põhjal võis kohe aru saada, et tegu on varakambriga. /---/ Tekkis lugupidav vaikus nagu alati, kui suurem kogus raha on kuhugi haihtunud.


Nii õhuke
on kujutluste kile.
Säält kumab läbi
tühjus pimestav.

Vanasõnad

  • Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella.
  • Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast.
  • Mis täis kõht sellest teab, mis tühjal kõhul tarvis.
  • Täis kõht ei usu tühja kõhtu.
  • Tühi kott ei seisa püsti.
  • Tühi kõht ajab tööd tegema.
  • Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane.
  • Tühi kõht on kõige parem kokk.
  • Tühi kõht teeb leivale saia magu.
  • Tühja kõhuga on raske vilet puhuda.
  • Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte.
  • Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli.
  • Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929