Pühapäev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} '''Pühapäev''' on nädalapäev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maa...' |
Resümee puudub |
||
21. rida: | 21. rida: | ||
* "Siis ma teen lastele kõik |
* "Siis ma teen [[laps|lastele]] kõik [[päev]]ad [[kool]]ist vabaks - peale pühapäeva, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, jalad laual, ja igaüks peab terve kilo [[martsipan]]i ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud." |
||
** [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 45-46 |
** [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 45-46 |
||
* [Tarrou' päevikust:] "Küsimus: kuidas teha nii, et [[aeg]] kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta |
* [Tarrou' päevikust:] "Küsimus: kuidas teha nii, et [[aeg]] kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi [[hambaarst]]i ooteruumis ebamugaval [[tool]]il; istuda pühapäeva pärastlõunal [[kodu]]s [[rõdu]]l; kuulata ettekandeid tundmatus [[keel]]es; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa ees piletisabas ja jätta siis etendusele minemata, ja nii edasi ja nii edasi..." |
||
** [[Albert Camus]], "[[Katk (Camus)|Katk]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 153 |
** [[Albert Camus]], "[[Katk (Camus)|Katk]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 153 |
||
Redaktsioon: 8. september 2020, kell 20:13
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Pühapäev on nädalapäev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on pühapäev nädala esimene päev.
Ma tulin luuletajale külla.
Täpselt keskpäev. Pühapäev.
Vaikne on avaras toas.
Akna taga on pakane.
Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo,
ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.
- Debora Vaarandi, "Talgud Lööne soos". Lauluna tuntud Raimond Valgre viisil.
- "Siis ma teen lastele kõik päevad koolist vabaks - peale pühapäeva, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, jalad laual, ja igaüks peab terve kilo martsipani ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud."
- Ole Lund Kirkegaard, "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 45-46
- [Tarrou' päevikust:] "Küsimus: kuidas teha nii, et aeg kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa ees piletisabas ja jätta siis etendusele minemata, ja nii edasi ja nii edasi..."
- Albert Camus, "Katk", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 153
- Kirikutornid on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob rahu ja pidulikkuse — käes on pühapäev, mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks.
- Marju Lepajõe, Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
Vanasõnad
- Iga päev ei ole pühapäev.
- Pühapäev püha, esmaspäev edev, teisipäev tõsine, kesknädal kehv, neljapäev näljane, reede rikas, laupäev ladus.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929