Johann Voldemar Jannsen: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:
* Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie [[laulupidu|piddolaul]] ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli [[Jānis Cimze|Direktor Zimse]] juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud.
* Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie [[laulupidu|piddolaul]] ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli [[Jānis Cimze|Direktor Zimse]] juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud.
** [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipostimees18690806.2.2&srpos=1&e=-----1871--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Direktor+Zimse------------ 1869. aasta laulupeo järel Eesti Postimehes], vkj. 6. august 1869
** [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipostimees18690806.2.2&srpos=1&e=-----1871--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Direktor+Zimse------------ 1869. aasta laulupeo järel Eesti Postimehes], vkj. 6. august 1869

* [[Maalikunst|Kunstmalid]] [[silm]]ade läbbi sedasamma rõmo tevad, mis illus [[muusika|musika]] [[kõrv]]ade läbbi, kes säherdust penemat maitsmist mõistavad.
** [[Johann Köler]]i maalide kohta 1871. aasta Postimehes, ''cit. via'': [[Liisa Kaljula]], [http://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=koler-prize-igakevadine-hobukaarikute-voiduajamine&id=976 "Köler Prize, igakevadine hobukaarikute võiduajamine"] KUNST.EE, 2014





Redaktsioon: 13. september 2020, kell 13:27

J. V. Jannsen August Wegeri gravüüril

Johann Voldemar Jannsen (sündinud Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 – 13. juuli (vkj 1. juuli) 1890) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Ta oli Lydia Koidula isa.

  • Lasigem agga sedda rummalust enneste ja omma laste külest mahha, et meie ennast omma kele ja suggu pärrast ei häbbene, nago se mitmel veel laidowäärt weaks on. [...] häbbenegem ennast allati, kui rummalad olleme, agga ei ial mitte sepärrast, et Eestlased olleme. Ennam ei wõi ükski olla kui innimenne ja innimenne on eestlane ka...
  • Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie piddolaul ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli Direktor Zimse juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud.


Välislingid