Stereotüüp

Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt ei vastab kuigi hästi tegelikkusele, on lihtsustatud ja moonutatud. Eelkõige nimetatakse stereotüübiks on hindava iseloomuga, hoiakulisi ja intensiivseid üldistusi mingi inimgrupi omaduste ja käitumiste kohta. Psühholoogiliselt aitavad stereotüübid valida sobivat käitumist, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid, oletusi ja eelarvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt. Samas toetavad stereotüübid põhiliselt negatiivset suhtumist ning on seetõttu sageli irratsionaalsed, ebaadekvaatsed ja ebaõiglased. Tihti kajastavad stereotüüpe anekdoodid jm lühifolkloor.

• Naljad võiks jääda, aga kaduda võiksid stereotüübid, et kui sa oled sellist nahavärvi või sul on selline sotsiaalne staatus, siis sulle omistatakse ilma sind tundmata teatud isikuomadused või käitumismallid.
  • Marju Kõivupuu, Me ei saa ajalugu tsenseerida ERR, 13.06.2020

• "Kärbeste jumal" on kirjutatud väga ammu, aga nüüd on meedium vahetunud ja seda eksperimenti on võimalik päriselus korraldada. Kui aga sellest kõigest kirjutati nii ammu ja samad asjad endiselt juhtuvad, siis tõepoolest on inimkonnas stereotüübid ja arhetüübid ning korduvad psühholoogilised profiilid.

Olen ka oma romaanile saanud kriitikat, et tegelased esindavad stereotüüpe, aga nii kummaline kui see ka pole, me taandume mingitesse raamidesse. Sa ei pruugi esindada üht arhetüüpi, vaid olla segu mitmest, kuid meil ei saaks olla psühhiaatriateadust, kui inimesed mingis olukorras ei reageeriks ühtemoodi. Kui meil oleks seitse miljardit reageerimisviisi, siis oleks see planeet päris hull koht.

• Susan Luitsalu, intervjuu: Pille-Riin Larm, "Vastused kõikidele küsimustele" Sirp, 11.09.2020

Et neeger viksima peab kingi
ja ajalehti hõikama

• Juhan Viiding, "Memm kinkis mulle karabiini..." (kogust "Aastalaat", 1971)