Mõistmine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}

* Ja ma pühendasin oma [[süda]]me [[tarkus]]e mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.
* Ja ma pühendasin oma [[süda]]me [[tarkus]]e mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.
:Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab [[teadmine|teadmisi]], see lisab [[valu]].
:Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab [[teadmine|teadmisi]], see lisab [[valu]].
** [[Koguja raamat]], ptk 1, salm 17-18
* [[Koguja raamat]], ptk 1, salm 17-18



* 6.54 Mu [[lause]]d on selgitavad seeläbi, et see, kes minust aru saab, [[mõistmine|mõistab]] lõpus, et nad on mõttetud, kui ta on läbi nende - nende peale - nende kohale välja roninud. (Ta peab nii-öelda minema viskama redeli, kui ta on sellest üles roninud.) Ta peab ületama need laused, siis näeb ta [[maailm]]a õigesti.
* 6.54 Mu [[lause]]d on selgitavad seeläbi, et see, kes minust aru saab, mõistab lõpus, et nad on mõttetud, kui ta on läbi nende - nende peale - nende kohale välja roninud. (Ta peab nii-öelda minema viskama redeli, kui ta on sellest üles roninud.) Ta peab ületama need laused, siis näeb ta [[maailm]]a õigesti.
** [[Ludwig Wittgenstein]], "[[Loogilis-filosoofiline traktaat]]", eelviimane lause (tlk [[Jaan Kangilaski]] ja [[Veiko Palge]])
** [[Ludwig Wittgenstein]], "[[Loogilis-filosoofiline traktaat]]", eelviimane lause (tlk [[Jaan Kangilaski]] ja [[Veiko Palge]])


9. rida: 12. rida:
** [[Uku Masing]], "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 20
** [[Uku Masing]], "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 20


* [[Mõistmine]] on alati mingis mõttes retrospektiivne, mida [[Hegel]] silmas pidaski, märkides, et [[Minerva]] [[öökull]] lendab ainult [[öö]]siti.
* Mõistmine on alati mingis mõttes retrospektiivne, mida [[Hegel]] silmas pidaski, märkides, et [[Minerva]] [[öökull]] lendab ainult [[öö]]siti.
** [[Terry Eagleton]], "Literary Theory: An Introduction" (1983).Järelsõna, lk 190
** [[Terry Eagleton]], "Literary Theory: An Introduction" (1983).Järelsõna, lk 190


26. rida: 29. rida:
* [...] [[teadus]]es on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema [[heebrea keel]]es, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti [[kirjanik]]uga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab [[raud]]a taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
* [...] [[teadus]]es on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema [[heebrea keel]]es, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti [[kirjanik]]uga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab [[raud]]a taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011

==Kirjandus==
* Enn Kasak, "Mõiste mõistmise mõistatus"


==Välislingid==
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]

Redaktsioon: 3. oktoober 2020, kell 00:45


  • Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.
Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.


  • Laps kujutleb küll, et ta kõike mõistab, aga sedasama illusiooni pole hüljanud vanadki. Inimene mõistab väga vähe, kuigi paljust saab aru.
    • Uku Masing, "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 20
  • Mõistmine on alati mingis mõttes retrospektiivne, mida Hegel silmas pidaski, märkides, et Minerva öökull lendab ainult öösiti.
    • Terry Eagleton, "Literary Theory: An Introduction" (1983).Järelsõna, lk 190
  • Kõnelemise otstarve on üksteist mõista ja teateid saada sündmuste kohta. Kui aga keegi ütleb seda, mida pole, siis jäävad saavutamatuks need mõlemad eesmärgid, sest ei saa öelda, et ma teda mõistaksin ja samuti pole ma saanud teateid. Ja veelgi halvem teadmatusest seisneb selles, et mind pannakse uskuma, et asi on must, kuigi ta on valge, et asi on lühike, kuigi ta on pikk.
  • [...] teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.

Kirjandus

  • Enn Kasak, "Mõiste mõistmise mõistatus"

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel