Tunnetus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} * Ei saa kahtlustki olla, et meie kõik ütleme: meil, kui meil üldse usku on, ei ole mitte vabadust ükstapuhas mis ja kuidas Jumalast mõtelda, nõnda nag...'
 
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:
* Väga oluline [[rahvas|rahva]] elujõu näitaja on pühade asjade tunnetus. [[Maailm]], kus kaovad pühad asjad, kus kõik saab ühtviisi suvaliseks, on suure hääbumise algus. Pühad on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, [[mets]] ja [[maastik]]ud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti [[loodus]]e kaudu.
* Väga oluline [[rahvas|rahva]] elujõu näitaja on pühade asjade tunnetus. [[Maailm]], kus kaovad pühad asjad, kus kõik saab ühtviisi suvaliseks, on suure hääbumise algus. Pühad on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, [[mets]] ja [[maastik]]ud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti [[loodus]]e kaudu.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018

* Inimese nivelleerimist vastustava "[[Nõnda kõneles Zarathustra|Zarathustra]]" ümbruses, "Koidupuna" [[aforism]]ides, on ka [[Nietzsche]] ise võtnud sõna "barbaarsuse" vastu meie "tunnetustungi" nimel, märkides, et tunnetuse "tagasiminekut" ei tahaks me ükskõik mis hinna eest.
** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"] Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4


==Kirjandus==
==Kirjandus==

Redaktsioon: 3. oktoober 2020, kell 14:51


  • Ei saa kahtlustki olla, et meie kõik ütleme: meil, kui meil üldse usku on, ei ole mitte vabadust ükstapuhas mis ja kuidas Jumalast mõtelda, nõnda nagu loodusteadlasel pole vabadust ükstapuhas mis ja kuidas loodusest mõtelda, vaid meie oleme "Tema enese poolt tunnetatud", et meie omaltpoolt seda võiksime väljendada meie tunnetuses.
Kuid siis tuleb teine küsimus: kus on siis meile see "Jumala poolt sündinud tunnetus" antud? See on õigem praeguseaja usuteadlaste meisterküsimus: küsimus ilmutuse järele! Iga teoloogiline tunnetus on tingimata ilmutustunnetus, tunnetus ilmutuse alusel, kui ta ei taha olla ainult metafüüsiline hüpotees või ohjeldamatu spekulatsioon. Usuteadus ei või ju olla müütos, küll peab olema ta usulise reaalilma kindel tunnetus.
  • Tunnetus on laiem mõiste kui teadmine. Tunnetuseks võib pidada igasugust esituslikku tegevust, mille tulemuseks on uskumused ja arvamused. Tunnetus ei pea olema tingimata tõsikindel, me võime paljus ka eksida, kuid üldiselt püüdleb tunnetus teadmiste omandamisele.

Kirjandus

Vaata ka