Mõistmine

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Mõistmine ehk arusaamine on tähenduse tunnetamine.

• Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.

Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.

• Koguja raamat, ptk 1, salm 17-18

• 6.54 Mu laused on selgitavad seeläbi, et see, kes minust aru saab, mõistab lõpus, et nad on mõttetud, kui ta on läbi nende - nende peale - nende kohale välja roninud. (Ta peab nii-öelda minema viskama redeli, kui ta on sellest üles roninud.) Ta peab ületama need laused, siis näeb ta maailma õigesti.
  • Ludwig Wittgenstein, "Loogilis-filosoofiline traktaat", eelviimane lause (tlk Jaan Kangilaski ja Veiko Palge)

• Laps kujutleb küll, et ta kõike mõistab, aga sedasama illusiooni pole hüljanud vanadki. Inimene mõistab väga vähe, kuigi paljust saab aru.
  • Uku Masing, "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 20

• Mõistmine on alati mingis mõttes retrospektiivne, mida Hegel silmas pidaski, märkides, et Minerva öökull lendab ainult öösiti.
  • Terry Eagleton, "Literary Theory: An Introduction" (1983).Järelsõna, lk 190

• Solidaarsus põhineb mõistmisel. Nii selle mõistmisel, mis toimub meie ümber, lähemal ja kaugemal. Kuid ka ligimese, tema olukorra mõistmisel. Solidaarsus toimib kõige kirkamal ja ehedamal moel, kui ebamugavust ja tõrjutust hakkavad tundma need, kes keelduvad koos teistega kandmast me ühist koormat.
  • Toomas Hendrik Ilves, kõnest Eesti vabariigi 91. iseseisvuspäeval Jõhvis (24.02.2009).

• Kõnelemise otstarve on üksteist mõista ja teateid saada sündmuste kohta. Kui aga keegi ütleb seda, mida pole, siis jäävad saavutamatuks need mõlemad eesmärgid, sest ei saa öelda, et ma teda mõistaksin ja samuti pole ma saanud teateid. Ja veelgi halvem teadmatusest seisneb selles, et mind pannakse uskuma, et asi on must, kuigi ta on valge, et asi on lühike, kuigi ta on pikk.
  • Hiihnhmide arutlus Jonathan Swifti raamatus "Gulliveri reisid" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951)

• Ma elan inimeste keskel, kellest öeldakse, et nad on lahked, jumalakartlikud kristlased. Kuid mulle näivad nad julmemad kõige julmemaist paganaist, rumalad kõige rumalamatest loomadest. Ma ei usu, et see on tõde. Et elus puudub mõistmine ja kaastunne. Et ei ole ühtki suuremeelset hinge, kes mõistaks, mida ma olen kannatanud ja miks ma kannatan... ja et mis iganes mu patud, see ei ole õiglane, et ma pean nii palju kannatama. Ma olen õnnelik ainult siis, kui ma magan. Kui ma ärkan, algab jälle üks jubedus. Tunnen, nagu oleks mind heidetud tühjale saarele, vangina, süüdimõistetuna, kuid ma ei tea, millise süü eest.
  • John Fowles, "Prantsuse leitnandi tüdruk", tõlkinud Valda Raud

• Mõistmine on andestus.
  • Nikolai Baturin, "Mu ööde päevik"

• [...] teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
  • Enn Kasak, intervjuu: Priit Simson, "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad" Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011

• "Jänes on ikka tark küll," lausus Puhh mõtlikult.

"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe."

"Ja mõistust on tal kah."

"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on."

Tükk aega vaikisid mõlemad.

"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204)

• A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977

Kirjandus

• Enn Kasak, "Mõiste mõistmise mõistatus"