Prantslased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} Ma prantslane, Pariisi kodanik<br> ja selle üle olen õnnelik.<br> Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk.<br> saab teada kael, mis kaalub [[tagumik]...' |
P added Category:Definitsioonita artiklid using HotCat |
||
28. rida: | 28. rida: | ||
[[Kategooria:Rahvad]] |
[[Kategooria:Rahvad]] |
||
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] |
Redaktsioon: 11. oktoober 2020, kell 20:46
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Ma prantslane, Pariisi kodanik
ja selle üle olen õnnelik.
Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk.
saab teada kael, mis kaalub tagumik.
- François Villon, tõlkinud Johannes Semper.
Je suis Françoys, dont il me poise,
Né de Paris emprés Pointoise,
Et de la corde d'une toise
Sçaura mon col que mon cul poise.
- Prantslasi ühendab vaid suur hädaoht. Keegi ei saa kergelt ühendada maad, kus on 265 juustusorti.
- On ne peut pas rassembler les Françis que sous le coup de la peur. On ne peut pas rassembler à froid un pays qui compte 265 spécialités de fromages.
- Charles de Gaulle, kõnes 1951. aasta valimistel
- Kõigist rahvustest, keda olen näinud, hoidku taevas mind kõige enam prantslaste eest! Oma neetud latramise ja viisakustega ning nahast väljapugemisega, et oma kodumaale au teha (nagu nad oma külalislahkust ise nimetavad), mis aga tegelikult pole midagi muud, kui edvistamine, on nad nii tüütud, et oleksin tuhat korda meelsamini nõus veetma oma elu hotentottide hulgas, kui veel kord oma jalga Pariisi tõstma. Hotentotid on kasimatu rahvas, aga nende kasimatus on enam välispidine, kuna Prantsusmaal ja mõnede muude rahvaste juures, keda ma ei taha nimetada, on kogu roppus nende sees ja selle lehk on minu mõistusele vastikum kui hotentottide hais minu ninale.
- Henry Fielding, "Tom Jones", tlk Valda Raud, 8. raamat, XV peatükk
- Tänapäeval on prantslastel kombeks restoranis lõunasöögi juurde juua pigem karahvinitäis vett ja väike sõõm veini, teisisõnu mitte vein pooleks veega, vaid vett veidikese veiniga. Prantsusmaal on korda läinud vähendada alkoholi tarvitamist ühe protsendi võrra aastas, paralleelselt on vähenenud suremus alkoholitekkelistesse haigustesse, mida on 60 ringis, ja pikenenud on prantslaste keskmine eluiga, mis on nüüdseks üks pikimaid Euroopas, ulatudes üle 81 eluaasta. Prantslased ei ole veinile selga keeranud, joovad seda aga pigem koos veega, mitte metslase kombel paljalt.
- Mari Järvelaid, "Etanoolil pole emotsioone" Postimees, 28.09.2017
- Omavahel öeldes on need prantslased ikka tõprad küll.
- Mihhail Bulgakov, "Koera süda", tlk Maiga Varik, 1988, lk 6