Tunnetus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
{{toimeta}} |
||
<poem> |
|||
Praegu me [[nägemine|näeme]] aimamisi nagu [[peegel|peeglist]], |
|||
siis aga [[pale|palgest]] palgesse. |
|||
Praegu ma tunnetan poolikult, |
|||
siis aga tunnetan täiesti, |
|||
nagu minagi olen täiesti tunnetatud. |
|||
</poem> |
|||
* [[Esimene kiri korintlastele]], peatükk 13, salm 12 |
|||
* Ei saa kahtlustki olla, et meie kõik ütleme: meil, kui meil üldse [[usk]]u on, ei ole mitte vabadust ükstapuhas mis ja kuidas [[Jumal]]ast mõtelda, nõnda nagu loodusteadlasel pole vabadust ükstapuhas mis ja kuidas [[loodus]]est mõtelda, vaid meie oleme "Tema enese poolt tunnetatud", et meie omaltpoolt seda võiksime väljendada meie tunnetuses. |
* Ei saa kahtlustki olla, et meie kõik ütleme: meil, kui meil üldse [[usk]]u on, ei ole mitte vabadust ükstapuhas mis ja kuidas [[Jumal]]ast mõtelda, nõnda nagu loodusteadlasel pole vabadust ükstapuhas mis ja kuidas [[loodus]]est mõtelda, vaid meie oleme "Tema enese poolt tunnetatud", et meie omaltpoolt seda võiksime väljendada meie tunnetuses. |
Redaktsioon: 11. oktoober 2020, kell 23:30
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult,
siis aga tunnetan täiesti,
nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
- Esimene kiri korintlastele, peatükk 13, salm 12
- Ei saa kahtlustki olla, et meie kõik ütleme: meil, kui meil üldse usku on, ei ole mitte vabadust ükstapuhas mis ja kuidas Jumalast mõtelda, nõnda nagu loodusteadlasel pole vabadust ükstapuhas mis ja kuidas loodusest mõtelda, vaid meie oleme "Tema enese poolt tunnetatud", et meie omaltpoolt seda võiksime väljendada meie tunnetuses.
- Kuid siis tuleb teine küsimus: kus on siis meile see "Jumala poolt sündinud tunnetus" antud? See on õigem praeguseaja usuteadlaste meisterküsimus: küsimus ilmutuse järele! Iga teoloogiline tunnetus on tingimata ilmutustunnetus, tunnetus ilmutuse alusel, kui ta ei taha olla ainult metafüüsiline hüpotees või ohjeldamatu spekulatsioon. Usuteadus ei või ju olla müütos, küll peab olema ta usulise reaalilma kindel tunnetus.
- Hugo Bernhard Rahamägi, "Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi kümme aastat", Tartu, 1931.
- Tunnetus on laiem mõiste kui teadmine. Tunnetuseks võib pidada igasugust esituslikku tegevust, mille tulemuseks on uskumused ja arvamused. Tunnetus ei pea olema tingimata tõsikindel, me võime paljus ka eksida, kuid üldiselt püüdleb tunnetus teadmiste omandamisele.
- Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt "Sissejuhatus filosoofiasse", 2018, ptk 5 "Teadmine", alapeatükk 5.1 "Tunnetuse allikad ja ulatus", lk 82
- Väga oluline rahva elujõu näitaja on pühade asjade tunnetus. Maailm, kus kaovad pühad asjad, kus kõik saab ühtviisi suvaliseks, on suure hääbumise algus. Pühad on eesti kalmistud, meie laulud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu.
- Valdur Mikita, "Emajõe pastöriseerimine" Postimees, 23.02.2018
- Inimese nivelleerimist vastustava "Zarathustra" ümbruses, "Koidupuna" aforismides, on ka Nietzsche ise võtnud sõna "barbaarsuse" vastu meie "tunnetustungi" nimel, märkides, et tunnetuse "tagasiminekut" ei tahaks me ükskõik mis hinna eest.
- Mart Kivimäe, "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks" Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4
Kirjandus
- Hermann von Keyserling, "Loov tunnetus", 1998