Hullumeelsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Link |
Resümee puudub |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
* [[Inimene|Inimese]] hullumeelsus on seega taevane [[tarkus]]; surelikust arust vabanenud inimene saavutab lõpuks taevase mõtlemisviisi, mis ajaliku mõistuse jaoks on absurdne ning jampslik. Ja siis on ta oma [[õnn]]eks või õnnetuseks muutunud järeleandmatuks ja ükskõikseks nagu tema [[jumal]]. |
* [[Inimene|Inimese]] hullumeelsus on seega taevane [[tarkus]]; surelikust arust vabanenud inimene saavutab lõpuks taevase mõtlemisviisi, mis ajaliku mõistuse jaoks on absurdne ning jampslik. Ja siis on ta oma [[õnn]]eks või õnnetuseks muutunud järeleandmatuks ja ükskõikseks nagu tema [[jumal]]. |
||
**[[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 450 |
**[[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 450 |
||
* Hulluga vaieldes jääte tõenäoliselt jänni, sest tema vaim töötab tihti kiiremini, kuna seda ei pidurda argumentidesse süvenemine. Teda ei koorma huumorimeel, ligimesearmastus ega kogemuse armutu veenvus. Ta on teist loogilisem, sest tema tundeilm on vaesem. Tõepoolest, hullumeelsuse tuntud määratlus on selles mõttes eksitav. Hull ei ole mõistust kaotanud. Hull on kaotanud kõik peale mõistuse. |
|||
** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Õigest usust", peatükk "Maniakk". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg 2011, lk 20 |
|||
==Vanasõnad== |
==Vanasõnad== |
Redaktsioon: 16. oktoober 2020, kell 09:37
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
- Suur lust on olla hull, kuid seda lusti tunneb ainult hull.
- John Dryden, "Hispaania munk"
- Inimese hullumeelsus on seega taevane tarkus; surelikust arust vabanenud inimene saavutab lõpuks taevase mõtlemisviisi, mis ajaliku mõistuse jaoks on absurdne ning jampslik. Ja siis on ta oma õnneks või õnnetuseks muutunud järeleandmatuks ja ükskõikseks nagu tema jumal.
- Herman Melville, "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 450
- Hulluga vaieldes jääte tõenäoliselt jänni, sest tema vaim töötab tihti kiiremini, kuna seda ei pidurda argumentidesse süvenemine. Teda ei koorma huumorimeel, ligimesearmastus ega kogemuse armutu veenvus. Ta on teist loogilisem, sest tema tundeilm on vaesem. Tõepoolest, hullumeelsuse tuntud määratlus on selles mõttes eksitav. Hull ei ole mõistust kaotanud. Hull on kaotanud kõik peale mõistuse.
- Gilbert Keith Chesterton, "Õigest usust", peatükk "Maniakk". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg 2011, lk 20
Vanasõnad
- Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks.
- Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
- Ei hullu külvata ega künta, hull sigineb enesest.
- Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd.
- Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära.
- Hullu last ei paluta pulma.
- Hullul peal (joodikul) on palju vaeva.
- Hullul sõnad huulte peal, targal hammaste taga.
- Häda hull, ei mees.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929