Idee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
* Suured [[inimesed]] vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad [[sündmus]]test, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. |
* Suured [[inimesed]] vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad [[sündmus]]test, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. |
||
** [[Eleanor Roosevelt]] |
** [[Eleanor Roosevelt]], "How to Stop Worrying and Start Living" (1948) |
||
* Inimene on idee, puhas idee, kui ta on [[armastus]]est lahutatud. |
* Inimene on idee, puhas idee, kui ta on [[armastus]]est lahutatud. |
||
** [[Albert Camus]], [[Katk (Camus)|"Katk"]] |
** [[Albert Camus]], [[Katk (Camus)|"Katk"]]. Tõlkinud [[Henno Rajandi]], rmt: A. Camus, "Sisyphose müüt". Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 231 |
||
* Ideed on võimsamad kui [[relv]]ad. Kui me ei luba enda [[vaenlane|vaenlastele]] relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada? |
* Ideed on võimsamad kui [[relv]]ad. Kui me ei luba enda [[vaenlane|vaenlastele]] relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada? |
Redaktsioon: 16. oktoober 2020, kell 11:22
Idee või mõte on mõtlemise objekt - miski, millest ja mida mõeldakse. Ideeks nimetatakse kõnekeeles sageli eelkõige uudset mõtet, see võib aga tähendada ka mõiste tähenduse kujutust mõistuses (nt tooli, hobuse või kolmnurga idee).
- Mõtted, mis tulevad hulgakaupa, on pööbel. Head mõtted ilmuvad väikese seltskonnaga. Jumalik mõte tuleb üksipäini.
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 30 2007
- Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest.
- Eleanor Roosevelt, "How to Stop Worrying and Start Living" (1948)
- Inimene on idee, puhas idee, kui ta on armastusest lahutatud.
- Albert Camus, "Katk". Tõlkinud Henno Rajandi, rmt: A. Camus, "Sisyphose müüt". Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 231
- Ideed on võimsamad kui relvad. Kui me ei luba enda vaenlastele relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada?
- Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta.
- Head ideed külastavad tarku päid üheaegselt.
- Me ei saa edasi anda oma mõtteid. Me saame neid üksnes mingis keeles kirja panna, väljendada ennast sõna, muusika või tantsu abil. Võimalik, et see ülesanne ongi oma olemuselt lahendamatu, võimalik, et kultuuri saabki salvestada üksnes kultuuri enese abil. Selle suure ülesande lahendus peab seisnema idees, kuidas oma olemuselt multikeelset fenomeni (mõtlemine, kultuur) võimalikult väikeste kadudega edasi anda.
- Valdur Mikita, "Metsik lingvistika". Grenader 2008, lk 32
- Miski ei kiirenda nii väga aja möödumist ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Välismaailm sarnaneb siis unega, mille unenäoks on see mõte. Mõtte mõjul kaotab aeg mõõdu ja ruum distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise, see ongi kõik. (lk 250-251)
- Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
- Mõtted kargavad inimeselt inimesele nagu kirbud. Aga igaüht nad ei hammusta.
- Mõtete hulka tuleb sedavõrd suurendada, et nende jaoks ei jätkuks valvureid.
- Mõned mõtted tulevad pähe konvoi saatel.
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48
- Iga revolutsiooniline idee - teaduses, poliitikas, kunstis, või kus tahes - kutsub esile kolmeastmelise reaktsiooni. Neid astmeid on võimalik väljendada kolme fraasiga:
- 1. "See on võimatu - ärge raisake mu aega."
- 2. "See on võimalik, aga ei tasu ettevõtmist."
- 3. "Ma olen kogu aeg rääkinud, et see oli hea mõte."
- Clarke'i revolutsiooniliste ideede seadus, raamatust Arthur Bloch. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999
Vanasõnad
- Igaühel (mehel) ise mõtted.
- Kuidas mõtted, nõnda teod.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929