Türann: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}


<poem>
Mis veider [[näidend|tükk]]! Mis udused repliigid!
Noor [[jumal]] [[suudlus|suudleb]] aralt Psyche põske,
pappseintel vahelduvad ilmariigid
ja [[kroon]] türanni [[pea]]s on [[veri|verest]] rõske.

Kuid samas vanad [[linn]]ad, kroonid kaovad,
paar [[munk]]a [[keiser|keisri]] [[kirst]]u kinni taovad
ja küürus Psyche istub [[seek|seegi]] vilus.
</poem>
* [[Betti Alver]], "Vana teaater" (1938)



* Ta [Walter Klemmer] haarab [[õpetaja]] pianisti[[sõrmed]]est. [[Suudlus|Suudlen]] kätt, proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika [[ema]] pressib end [[paar]]i vahele, paludes see käesurumine jätta. Esiteks pole selline [[sõprus]]e ja seotuse [[märk]] teretulnud ja mis veel tähtsam - [[käepigistus]] võib klaverdaja kõõluseid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. [[Käsi]] jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid [[akord]]e pole sellele kolmandajärgulisele [[publik]]ule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab türanniseerima, nendega kui [[orjus|orjadega]] käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad [[piits]]a ja kire[[präänik]]ut. (lk 54)
* Ta [Walter Klemmer] haarab [[õpetaja]] pianisti[[sõrmed]]est. [[Suudlus|Suudlen]] kätt, proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika [[ema]] pressib end [[paar]]i vahele, paludes see käesurumine jätta. Esiteks pole selline [[sõprus]]e ja seotuse [[märk]] teretulnud ja mis veel tähtsam - [[käepigistus]] võib klaverdaja kõõluseid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. [[Käsi]] jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid [[akord]]e pole sellele kolmandajärgulisele [[publik]]ule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab türanniseerima, nendega kui [[orjus|orjadega]] käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad [[piits]]a ja kire[[präänik]]ut. (lk 54)

Redaktsioon: 17. oktoober 2020, kell 13:22


Mis veider tükk! Mis udused repliigid!
Noor jumal suudleb aralt Psyche põske,
pappseintel vahelduvad ilmariigid
ja kroon türanni peas on verest rõske.

Kuid samas vanad linnad, kroonid kaovad,
paar munka keisri kirstu kinni taovad
ja küürus Psyche istub seegi vilus.


  • Ta [Walter Klemmer] haarab õpetaja pianistisõrmedest. Suudlen kätt, proua professor. Olen lihtsalt sõnatu. Erika ema pressib end paari vahele, paludes see käesurumine jätta. Esiteks pole selline sõpruse ja seotuse märk teretulnud ja mis veel tähtsam - käepigistus võib klaverdaja kõõluseid valesti venitada, mis omakorda mõjutaks mängu kvaliteeti. Käsi jäägu oma normaalsesse asendisse. Nii täpseid akorde pole sellele kolmandajärgulisele publikule ka kinkida vaja, kas pole, härra Klemmer? Sellist publikut peab türanniseerima, nendega kui orjadega käituma, et nad üleüldse mingit reaktsiooni näitaksid. Neid peab kaigastega materdama! Nad ootavad piitsa ja kirepräänikut. (lk 54)