Kott: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' {{toimeta}} * Sukad tõmmatakse jalga, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast kott viiakse õue jalutama. Taftist seeliku all kahiseb ''petticoat''. A...' |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
* [[Sukad]] tõmmatakse jalga, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast kott viiakse õue jalutama. Taftist [[seelik]]u all kahiseb ''petticoat''. [[Asjad]]e eest on makstud, nüüd tuleb neid teistele näidata. (lk 47) |
* [[Sukad]] tõmmatakse jalga, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast kott viiakse õue jalutama. Taftist [[seelik]]u all kahiseb ''petticoat''. [[Asjad]]e eest on makstud, nüüd tuleb neid teistele näidata. (lk 47) |
||
** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 |
** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005 |
||
"Teate, see nõuab hoolt. Aga kotipill on vägev. Sel on kohe õige kõla, et kõik jäävad kuulama. Vägev asjandus, heh, noh, saate pihta küll, mida ma mõtlen, Kotid küljes. Heh, heh." Vanamees pilgutas silma. "Näete, kõigepealt tuleb õigetpidi kätte võtta, kott kaenla alla. Siis puhute selle täis." |
|||
:Joonas vaatas, kuidas papi õhukotti täis puhus, kuidas [[pruun]]ist [[nahk|nahast]] paun järjest suuremaks paisus, torudest hakkas kostma vaikset viginat. Ja siis hakkas mees mängima. Kui sa seisad väikeses ja madala laega ruumis, kostab torupilliheli peaaegu talumatult valjult, selle barbaarne ja samas kuidagi melanhoolne hääl imbub sisikonda. Sa ei suuda sellest lahti saada, see peaaegu seestab, nõuab kõik mõtted endale. |
|||
** [[Meelis Friedenthal]], "Inglite keel", Tallinn: Varrak, 2016, lk 3-4 |
|||
==Vanasõnad== |
|||
* Igaüks omaga, [[vaene]] sant kotiga. |
|||
* Kauaks sant kotiga [[viha]] peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles. |
|||
* Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist. |
|||
* Mida vaesem sant, seda suurem kott. |
|||
* Mis sant see, kel pole kotti. |
|||
* Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta. |
|||
* [[Siga|Sea]] kaup ei sünni kotis, [[mõrsja]] kaup ei [[uks]]e taga. |
|||
** [[Eesti vanasõnad]] |
|||
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] |
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] |
||
Redaktsioon: 17. oktoober 2020, kell 19:05
|
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
- Sukad tõmmatakse jalga, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast kott viiakse õue jalutama. Taftist seeliku all kahiseb petticoat. Asjade eest on makstud, nüüd tuleb neid teistele näidata. (lk 47)
- Elfriede Jelinek, "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005
"Teate, see nõuab hoolt. Aga kotipill on vägev. Sel on kohe õige kõla, et kõik jäävad kuulama. Vägev asjandus, heh, noh, saate pihta küll, mida ma mõtlen, Kotid küljes. Heh, heh." Vanamees pilgutas silma. "Näete, kõigepealt tuleb õigetpidi kätte võtta, kott kaenla alla. Siis puhute selle täis."
- Joonas vaatas, kuidas papi õhukotti täis puhus, kuidas pruunist nahast paun järjest suuremaks paisus, torudest hakkas kostma vaikset viginat. Ja siis hakkas mees mängima. Kui sa seisad väikeses ja madala laega ruumis, kostab torupilliheli peaaegu talumatult valjult, selle barbaarne ja samas kuidagi melanhoolne hääl imbub sisikonda. Sa ei suuda sellest lahti saada, see peaaegu seestab, nõuab kõik mõtted endale.
- Meelis Friedenthal, "Inglite keel", Tallinn: Varrak, 2016, lk 3-4
Vanasõnad
- Igaüks omaga, vaene sant kotiga.
- Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles.
- Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist.
- Mida vaesem sant, seda suurem kott.
- Mis sant see, kel pole kotti.
- Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta.
- Sea kaup ei sünni kotis, mõrsja kaup ei ukse taga.