Erinevus lehekülje "Unustamine" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
P (removed Category:Tegevus; added Category:Tegevused using HotCat)
'''Unustamine''' on meelest ära minek, varem omatud teadmise kaotamine.
 
* Mõneti on kõik [[kultuur]]i võtmetekstid seotud unustamisega. Unustamine ja vaigistamine on [[tähendus]]e [[ema]], kui mitte koguni vaarema.
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 69
 
* Kui eeldame, et metafoor on ühte kindlat tüüpi süntaksi pisike mudel, siis peaks ka metafoor töötama eelkõige negatsioonimeetodil, see tähendab tegelema mingi olulise tähendusosa unustamisega. Ja nii see tõenäoliselt ongi. Kui me suvatseme kellegi kohta lendu lasta repliigi ''munapea!'', siis "unustame" selle metafoori abil ära kõik selle isiku tunnusjooned, mis teda munapeast eristavad. Metafoori sisu ei saa seetõttu kunagi lõplikult määratleda, sest metafoor on oma olemuselt sisutühi: temas on kas kõik või mitte midagi. Metafoor ei ole võrdlus, vaid kategoriseerimine. Või pisut pehmemas variandis: metafoor on pigem liigitamine kui võrdlemine. Metafoor kehtestab mingi uue klassifitseerimisaluse, mis lubab meil hetkeks oma [[mälu]] ära petta ja unustada kõik eelneva klassi tunnused.
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Grenader 2008, lk 63
 
 
* Vimes üritas. See polnud lihtne. Talle meenus uduselt, et ta jõi, et unustada. Selle tegi aga mõttetuks [[fakt|tõsiasi]], et ta ei mäletanud enam, mida ta unustada tahtis. Lõppkokkuvõttes jõi ta selleks, et oma [[joomine|joomist]] unustada.
** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 51-52
 
* Kui võiksin unustada kõik ja alustada täiesti uuesti, tühjade [[käsi|kätega]] ja puhta [[süda]]mega? See ongi, mida loodan siin teha. Olla nagu [[lind]] taeva all, nagu [[peoleo]]. Või hoopis nagu [[kägu]], kes ei ehita [[pesa]] ega hoolitse oma [[poeg]]ade eest...
:Kukku! Kukku! ... See vana rõõmus [[Wales]]i laul, sellest võiks midagi teha ... Laulda nagu lind ... Mul on [[tiivad]]! Ükskõik kas need on mustad või valged — ma lendan! (lk 189)
* [David:] [[Talumees]] kardab [[ikaldus]]t, maksunõudjaid ja sõjamehi. [[Kaupmees]] kardab võistlejaid ja [[vargus|vargaid]]. [[Aadlimees]] kardab kuningat ja kuningas aadlimeest. [[Vaimulik]] kardab [[patt]]u ja [[põrgu]]t. Ainult [[laul]] ja [[muusika]] panevad neid lühikeseks [[aeg|ajaks]] oma [[hirm]]u ja viletsust unustama. (lk 85)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966
 
* [[Internet]] on [[George Orwell|Orwelli]] raamatukogu – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse [[mälu]]ta. Vähemasti kuni Minevikumasina<ref>Wayback Machine.</ref> tekkeni. Minevikumasina ja [[Internetiarhiiv]]i abil näeme interneti [[minevik]]ku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest unustada. (lk 110)
** [[Lawrence Lessig]], "Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017
 
* Tänapäeval on kaks võimalust müütidele läheneda. Üks on historistlik: kust mingi müüt on pärit, mida üks või teine asi tähendas kunagi ammu ja nii edasi. See on väljasuremise tee. Esiteks pole selle absoluutse [[algus]]eni kunagi võimalik jõuda, sest meil ei ole selleks vahendeid. Teiseks on niimoodi võimalik ainult rohkem ja rohkem aru saada, et see lugu ei kuulu tegelikult meile ega tähenda meile midagi. Nii on viimaks ainus lahendus see, et unustame selle ära, kuna meil pole seda vaja.
** [[Hasso Krull]] (Juhan Raud [https://kultuur.postimees.ee/6511827/hasso-krull-jaagem-eurooplasteks-et-kusida-kes-on-eestlased Hasso Krull: jäägem eurooplasteks, et küsida, kes on eestlased] Postimees, 31. jaanuar 2019, intervjuu)
 
* "Nii et [[orav]] jääkski puuri?" küsis toimetaja oma juuksesalke raputades.
:"Mitte just seda," arvas Indrek, "aga karjapoiss las unustab puuriukse lahti. Seda ometi tsensor lubab."
:"Kui ta unustab talvel, siis ehk küll, aga kui kevadel, siis vist mitte," arvas toimetaja ja lisas juurde: "Kuid siis ei jää ju enam mingit sihti. Mitte mingit! Mis [[mõte]] on siis veel teie oraval? Mis mõte on üldse oraval, kui ta on pistetud puuri ja ei saa puurist enam muidu välja, kui keegi peab midagi unustama. Unustamine tähendab [[juhus]]t, kuid juhusel pole põhimõttes ruumi."
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]" III, 5. peatükk
 
 
<poem>
jah õige küll ma unustasin selles viivituses
et olin rivis mille ees scout-master ütles nii:
nüüd tunnistage üles kes teist trepikotta kuses
sel [[öö]]l ja kui ei tunnista ei liigu sammugi
siis pikkamööda meenus mulle lukkupandud [[uks]]
ma öösel seda kangutasin (peldik oli õues)
vist unisena pidasin ma koda peldikuks
kõik meelde tuli surma[[hirm]]u äkki tundsin põues
</poem>
* [[Juhan Viiding]], "Krauklis", kogust "Aastalaat" (1971)
 
==Vanasõnad==
* Ära unusta [[turg|turule]] minnes silmi koju!
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
* Ma kuulan ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, ma teen ja ma oskan.
** Hiina vanasõna
 
==Vaata ka==
22 271

muudatust

Navigeerimismenüü