Charles Darwin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P added Category:Viitamisprobleemidega artiklid using HotCat |
||
23. rida: | 23. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Darwin, Charles}} |
{{JÄRJESTA:Darwin, Charles}} |
||
[[Kategooria:Suurbritannia bioloogid]] |
[[Kategooria:Suurbritannia bioloogid]] |
||
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] |
Redaktsioon: 22. oktoober 2020, kell 12:27
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Charles Robert Darwin (12. jaanuar 1809 – 19. aprill 1882) oli Briti loodusloouurija. Ta saavutas kuulsuse evolutsiooniteooria väljatöötamisega ja pakkus välja, et evolutsiooni võib seletada loodusliku ja sugulise valiku kaudu. Seda teooriat loetakse praegu bioloogiateaduse lahutamatuks komponendiks.
- Sageli on väidetud enesekindlalt, et inimese algpäritolu ei ole kunagi võimalik teada saada: teadmiste puudumine tekitab sagedamini eneseusaldust kui teadmised: mitte need kes teavad palju, vaid need kes teavad vähe, teavitavad nõnda kindlalt, et seda või teist probleemi ei lahendata teaduses mitte kunagi.
- "Inimese põlvnemine ja suguline valik" (1871), sissejuhatus.
- Ma tunnen et kogu see Loomise küsimus on inimintellekti jaoks liialt keeruline. Sama edukalt võiks koer spekuleerida Newtoni mõistuse üle. Las iga inimene loodab ja usub, mida ta saab.
- Me lubame kuudel, planeetidel, päikestel, universumil — seega terve universumi süsteemidel, järgida kindlaid (loodus)seadusi, kuid väikseimatki putukat soovime me pidada looduks kord erilise akti poolt.
- Ma ei saa endale kuidagi selgeks teha, et heategev ja kõikvõimas Jumal võis luua käguvamplased kindla kavaga panna nad toituma teiste putukate tõukude elusatest kehadest.
- Teadmatus tekitab rohkem enesekindlust kui teadmine: just need, kes teavad vähe, mitte need kes teavad palju, väidavad kindlalt, et teadus seda või teist probleemi kunagi ei lahenda.
- “Inimese põlvnemine ja suguline valik”, 1871