Anton Tšehhov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
23. rida: 23. rida:
}}
}}


==Välislingid==
{{vikipeedia}}
{{vikipeedia}}

[[Kategooria:Venemaa kirjanikud|Tšehhov, Anton]]
{{JÄRJESTA:Tšehhov, Anton}}
[[Kategooria:Venemaa kirjanikud]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]

Redaktsioon: 24. oktoober 2020, kell 20:10

Kui inimene millestki aru ei saa, tunneb ta hingelist ebakõla. Kuid siiski ei otsi ta seda ebakõla enesest, nagu ta peaks, vaid väljastpoolt ennast. Nii satubki ta sõjajalale sellega, mida ei mõista.

Anton Pavlovitš Tšehhov (Антон Павлович Чехов; 29. jaanuar 1860 – 15. juuli 1904) oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna.

  • Võõras hing on põlismets.
  • "Eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik mustmullaks. Maa peal pole midagi head, mille algallikas poleks leidunud jälkust."[1]
  • Ei tohi lavale panna laetud relva, kui keegi ei kavatse sellest tulistada. Ei saa pelgalt lubadust anda.
    • Нельзя ставить на сцене заряженное ружьё, если никто не имеет в виду выстрелить из него. Нельзя обещать.
    • kirjas Aleksandr Lazarev-Gruzinskile, 1. novembril 1889, № 707 // Чехов А. П. ПСС в 30 т. Письма. Т. 3. Октябрь 1888 — декабрь 1889. — М.: Наука, 1976., lk 273
    • vaata ka ru.wikipedia.org: Чеховское ружьё

Tema kohta

    • Kui palju kultuuri, peale ande, näib nõudvat korrektse ja maitseka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtes Tšehhov. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole seda Nietzsche, Ibsen ega Tolstoi. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskil banaalseid tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale.
    • Tuglas, Friedebert 1966. Marginaalia. Tallinn: Eesti Raamat, lk 122.
  • Tšehhovit just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.

Viited

  1. Anton Pavlovitš Tšehhov. "Palat nr 6", tõlkinud Friedebert Tuglas. Rmt: "Jutustused", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 77.

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel