Moraal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
||
36. rida: | 36. rida: | ||
[[Kategooria:Eetika]] |
[[Kategooria:Eetika]] |
||
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] |
Redaktsioon: 31. oktoober 2020, kell 22:08
Moraal on ühiskonnas või kogukonnas aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, mis on seotud kultuuri ja elulaadiga.
- Vaata "Eetika".
- Denis Diderot, "Entsüklopeedia"
- Moraal on iseloom ja ülalpidamine, mida nõuab see ringkond või kogukond, millesse inimese elu on sattunud. See näitab, kui palju head inimesed meil nõuavad.
- Henry Ward Beecher, "Life of Thoughts" (1858).
- Iga inimese kohustus on levitada moraali väljaspool teda ennast nii hästi, kui ta teab ja oskab, s.t hoolitseda selle eest, et igaühel oleks sama hoiak kui temal... Sellest järeldub, et moraalse kogukonna kui terviku lõppeesmärk on luua moraaliasjades üksmeel.
- Johann Gottlieb Fichte, "Eetikasüsteem vastavalt teadusõpetuse printsiipidele"
- On ainult üks kategooriline imperatiiv ja see on järgnev: toimi vaid sellise maksiimi alusel, millest võid samaaegselt soovida, et see oleks üleüldine seadus.
- Immanuel Kant, "Moraali metafüüsika" (1797), 11. ptk
- Seadus, moraal ja religioon on rida kodanlikke eelarvamusi, mille taga varitseb samasugune rida kodanluse huve.
- Karl Marx, "Kommunistliku partei manifest" (1848)
- Moraal on teooria, et iga inimese tegu peab olema õige või väär ning et 99% neist on väärad.
- H. L. Mencken, "A Mencken Chrestomathy" (1949), 30. ptk, lk 617.
- Me ei peaks kunagi kahtlema selles, et moraalse elu riigistamine on esimene samm totalitarismi poole.
- Kenneth Minogue, "The Servile Mind, How Democracy Erodes the Moral Life" (2010), Encounter Books, lk 2-3
- Ma julgen üsna kindlalt väita, et kristlik religioon, nagu see kirikuteks organiseerunult esineb, on olnud ja on endiselt maailma moraalse arengu peamine vaenlane.
- Bertrand Russell, "Miks ma ei ole kristlane"
- Yossarian keeras aeglaselt ja asus kerge kõhklusega Milot uurima. Ta nägi lihtsat ja siirast nägu, mis ei olnud võimeline ei kavaluseks ega valskuseks, ausat ja avali nägu, kus olid suured kõõrdis silmad, roostekarva juuksed, mustad kulmud ja paraku ka punakaspruunid vuntsid. Milol oli pikk ja peenike nina, mille nuhutavad ja niisked sõõrmed olid suunatud järsult paremale, sihtides alati kõrvale sellest, kuhu ülejäänud tema vaatas. See nägu kuulus kalestunult ausale inimesele, kes suutis oma vooruse aluseks olevaid moraalipõhimõtteid rikkuda sama vähe kui end jäledaks kärnkonnaks moondada. Üks neist moraalipõhimõtetest ütles, et kunagi ei ole patt küsida nii palju, kui nõudlus lubab.
- Joseph Heller, "Nõks-22", tlk Tiina Randus, 2020, lk 84
Allikata
- Nagu meie enda liik parasjagu tõestada üritab, ei saa hoida samal ajal kõrgel tasemel teadust ja viletsat moraali. See kombinatsioon on ebastabiilne ja ennasthävitav.