Kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P HC: lisatud Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid |
||
20. rida: | 20. rida: | ||
[[Kategooria:Religioon]] |
[[Kategooria:Religioon]] |
||
[[Kategooria:Hooned]] |
[[Kategooria:Hooned]] |
||
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] |
Redaktsioon: 3. november 2020, kell 18:13
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Kirik on konkreetse usulahu piires tegutsev religioosne organisatsioon, samuti selle organisatsiooni omanduses olev ja religioosseteks rituaalideks kasutatav hoone. Enamasti kõneldakse kirikutest üksnes kristlus või sellele väga lähedaste Lääne religioonide kontekstis (nt satanistlik kirik). Mitteformaalseid ja usundiüleseid usuorganisatsioone, samuti mittelääne religioosseid institutsioone tavaliselt kirikuteks ei nimetata. Sihtotstarbelised kirikuhooned eristuvad valdavalt silmatorkavate arhitektuuriliste tunnuste poolest (nt kõrged tornid, mille tipus asub sageli rist vm religioosne sümbol).
Vanasõnad
- Ei kirikupäev võlgu jää.
- Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi.
- Kirik keset küla.
- Kuhu Jumal kiriku ehitab, sinna kurat ehitab kõrtsi kõrvale.
- Kõrts ei ole põrguhaud ega kirik taevariik.
- Kõrts pandud kõndijale, palvemaja patusele, kirik kõikidele.
- Ma tahan sind kiita tühjas kirikus ja kuivas kõrtsis.
- Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski.
- Tõsi kui aamen kirikus.
- Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929