Maarjahein: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:20150710Anthoxanthum_odoratum2.jpg|pisi|Lõhnav maarjahein]] |
[[Pilt:20150710Anthoxanthum_odoratum2.jpg|pisi|Lõhnav maarjahein]] |
||
'''Maarjahein''' (''Anthoxanthum'') on kõrreliste sugukonda kuuluv |
'''Maarjahein''' (''Anthoxanthum'') on kõrreliste sugukonda kuuluv [[taim]]ede perekond. Eestis kasvab üks sellesse perekonda kuuluv pärismaine liik: lõhnav maarjahein (''Anthoxanthum odoratum''), mida rahvatraditsioonis peetakse imerohuks. |
||
Redaktsioon: 20. november 2020, kell 21:09
Maarjahein (Anthoxanthum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Eestis kasvab üks sellesse perekonda kuuluv pärismaine liik: lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum), mida rahvatraditsioonis peetakse imerohuks.
Öö hämaras rääkis taat elu kurba juttu,
täis piina, orjade ohkeid ja nuttu.
Öö oli nii vaikne, täis tuska ja leina,
ja kaste kaalus maha värisevat maarjaheina,
kuu kahvatult valgustas sauna seina
ning mustad varjud magasid väljade peal.
- Friedebert Tuglas, "Meri". Rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 428
nõtkun üle halja jõe
taga sulgi sajab
läbi peo mul voolab puu
ajapinde ajab
läbi peo mul voolab puu
maarjaheina kõrreke
lõdiseb mu huulel
- Paul-Eerik Rummo, "Maarjaheina kõrreke" kogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", lk 180
aeg läheb üle kõige
aeg lükkab seinad koost
jääb üks rähni hõige
pistriku kiljatus soost
kuskil lööb vasar lokku
kõigel on kõigega seos
et me jääksime kokku
lõhna maarjahein peos
- Jaan Kaplinski, "* Allnõlva sarapikus". Rmt: "Kirjutatud. Valitud luuletused". Varrak 2000, lk 139
Kui mind painab mingi paine,
tinaraske tusalaine
veereb üle pea,
aitavad mind koduseinad,
paitavad mind kasteheinad,
maarjaheinad ka.
- Joel Sang "Kodulaul" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991)