Silmaring

• Väikseil rahvail on juba seetõttu avaram silmaring, et nad ei pääse mööda teiste olemasolust.
  • Uku Masing "Kiriku osa kultuurimandumisel", Akadeemia 1/1989, lk 144

• Kui napi haridusega inimesi, kelle kitsas silmaring piirdub ainult omaenda kogemustega, tabavad pikad vintsutused, muutub nende siseelu kurbade ja kibedate mõtete nõiaringiks: ikka ja jälle kerkivad mällu ühed ja samad sõnad, ühed ja samad pildid, saadetuna ühest ja samast meeleolust — aasta lõpp leiab nad eest samasugusena, nagu nad olid aasta algul, otsekui oleksid nad mingi üleskeeratav masinavärk.
  • George Eliot, "Veski Flossi jõel", tlk Valda Raud, 1983, 2. peatükk, lk 250

• "Mis on silmapiir?" küsis õpetaja. "Nõukogude Liidu piir!" hõikas üks poiss tagapingist ja sai oma terase torke eest õpetaja tauniva pilgu osaliseks. Aga vastus oli viiekümnendate aastate keskpaiku üpris tabav: Nõukogude Liidus elava lihtsureliku silmaring ei ulatunud riigipiirist kaugemale.
  • Lembe Hiedel, ""Loomingu" Raamatukogu" alaeast: Märkmeid ja meenutusi aastaist 1957—1973

• [Kersti Kaljulaiu kohta:] On asju, milles ma temaga üldse ei nõustu, ja selliseid, milles täiesti nõustun. On olnud olukordi, kus olen mõelnud, et küll on hea, et tema on president ja mitte mina. Tal on eurokraadi silmaring sõna heas mõttes – ta teab, kuidas maailm ja Euroopa üksikasjade tasandil toimib. Nii et ma olen temaga rahul.
  • Rein Taagepera, intervjuu: Vilja Kiisler, "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?"" EPL, 25.09.2020

• [Joosep Toots:] Õigus, mõnikord leiavad otsijad, aga seejuures peab oskama otsida; kui kellegi silmaring kaugemale ei ulatu kui üle pikerguse laua, siis peab ta rahule jääma kääridega ja niidirolliga nr. 40. Pärleid ei leita pühkmekastist ja palmipuud ei kasva läve kõrval — ennem läheb rätsep läbi nõelasilma — neid leitakse peale pikka ja vaevarikast teekonda. Mõni teine koputab kogu oma eluaja, ja kui talle siis kord enne surma avatakse, siis koputatakse ka temale vastu pealuud ja võetakse vastutusele majarahu rikkumise pärast. Kas pole õigus, mh, ah? Suur suutäis ajab suu lõhki ja iga lind võib laulda ainult nii, nagu talle nokk on kasvanud; kõrgemale kui tiivad kannavad, pole veel keegi lennanud, ja kui keegi arvab, et ta teise eluteed võib roosidega ehtida, siis ei tohi ta pahaks panna, kui teda kästakse sülest maha heita takjad ja karuohakad ja kõrvenõgesed, enne kui ta läheneb sellele, kelle eluteed ta tahtis ehtida.
  • Oskar Luts, "Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest", 1987, 8. trükk, lk 108