Must auk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida: | 5. rida: | ||
* Kuivkäimla - see on libeda täistuisanud tee otsas asuv külm ja haisev kast, õudne must [[auk]], mis [[aegruum]]i kõveruse tõttu imeb endasse igasugust saasta. /---/ |
* Kuivkäimla - see on libeda täistuisanud tee otsas asuv külm ja haisev kast, õudne must [[auk]], mis [[aegruum]]i kõveruse tõttu imeb endasse igasugust saasta. /---/ |
||
* [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", lk 187 |
** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", lk 187 |
||
Redaktsioon: 22. november 2020, kell 01:22
- Tõsi on see, et isegi tavaliste raamatute suured kogumid väänavad ruumi, nagu võib kõhklemata kinnitada igaüks, kes on käinud mõnes tõeliselt vanas antikvariaadis, sellises, mis näeb välja, nagu oleks selle kavandanud M. Escher mõnel halval päeval, ja millel on rohkem treppe kui korruseid ja säärased riiuliread, mis lõppevad väikeste ustega, mis on ühele normaalmõõdus inimolendile kasutamiseks ilmselgelt liiga väikesed. Raamatukogudes valitsevaid seoseid väljendav võrrand oleks: teadmine=jõud=energia=aine=mass; korralik raamatupood on lihtsalt üks peenemat sorti must auk, mis oskab lugeda.
- Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002, lk 6
- Kuivkäimla - see on libeda täistuisanud tee otsas asuv külm ja haisev kast, õudne must auk, mis aegruumi kõveruse tõttu imeb endasse igasugust saasta. /---/
- Valdur Mikita, "Lindvistika", lk 187