Tiina Randus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. november 2020, kell 20:20

Tiina Randus (sündinud 2. novembril 1975) on eesti tõlkija ja toimetaja. Ta on eesti keelde tõlkinud 10 Kurt Vonneguti romaani, Joseph Helleri "Nõks-22" ning Terry Pratchetti ja Neil Gaimani "Head ended", lisaks sellele rohkesti aimekirjandust.

Tsitaate

... terve Eesti on täis inimesi, kes oma arust kah inglise keelt oskavad ning kes seetõttu peavad end pädevaks tõlkija tööd arvustama. Probleemi teevad eriti piinlikuks need "tõlkijad", kes tõesti on vaid keskkoolis keelt nuusutanud ja paar korda väljamaal käinud, eesti keelt aga sai kunagi põhikoolis õpitud.
Reeglina ei anta tõlkimiseks mõeldud tekstiga kaasa mingisugust juhendit, kellele, milleks ja mis vormis antud tekst peaks sihtkeeles kujunema. Unustatakse, et tõlkija ei tõlgi mitte keelest keelde, vaid kultuurist kultuuri. Peetakse piisavaks, kui tõlkija teksti teises keeles "ümber trükib". Samas, kui selliselt tõlgitud tekst pärast enam lugeda ei kõlba või tellija poolt vaimusilmas kavandatud eesmärki ei täida, süüdistatakse tõlkijat halvas töökvaliteedis.
- Tõlkijate probleem number üks: puudus headest toimetajatest. Eesti Päevaleht, 16. aprill 2004

Milline uskumatu tulevikuennustus see oli. Kuni selleni välja, et seal on president, kes on endine telestaar, kes on väga mures oma soengu ja reitingu pärast.
- Kirjanduspreemia nominent Tiina Randus: Vonnegutti võlub inimloomus ja selle väärakus. Vonneguti romaani "Isemängiv klaver" kohta. ERR, 4. märts 2017

Välislingid

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 ==Tsitaate==
-* ... terve [[Eesti]] on täis inimesi, kes oma arust kah [[inglise keel]]t oskavad ning kes seetõttu peavad end pädevaks tõlkija tööd arvustama. Probleemi teevad eriti piinlikuks need "tõlkijad", kes tõesti on vaid keskkoolis keelt nuusutanud ja paar korda väljamaal käinud, eesti keelt aga sai kunagi põhikoolis õpitud.
+* ... terve [[Eesti]] on täis inimesi, kes oma arust kah [[inglise keel]]t oskavad ning kes seetõttu peavad end pädevaks [[tõlkija]] tööd arvustama. Probleemi teevad eriti piinlikuks need "tõlkijad", kes tõesti on vaid keskkoolis keelt nuusutanud ja paar korda väljamaal käinud, [[eesti keel]]t aga sai kunagi põhikoolis õpitud.
-* Reeglina ei anta tõlkimiseks mõeldud tekstiga kaasa mingisugust juhendit, kellele, milleks ja mis vormis antud tekst peaks sihtkeeles kujunema. Unustatakse, et tõlkija ei tõlgi mitte keelest keelde, vaid kultuurist kultuuri. Peetakse piisavaks, kui tõlkija teksti teises keeles "ümber trükib". Samas, kui selliselt tõlgitud tekst pärast enam lugeda ei kõlba või tellija poolt vaimusilmas kavandatud eesmärki ei täida, süüdistatakse tõlkijat halvas töökvaliteedis.
+* Reeglina ei anta tõlkimiseks mõeldud [[tekst]]iga kaasa mingisugust juhendit, kellele, milleks ja mis vormis antud tekst peaks sihtkeeles kujunema. Unustatakse, et tõlkija ei tõlgi mitte [[keel]]est keelde, vaid [[kultuur]]ist kultuuri. Peetakse piisavaks, kui tõlkija teksti teises keeles "ümber trükib". Samas, kui selliselt tõlgitud tekst pärast enam lugeda ei kõlba või tellija poolt vaimusilmas kavandatud eesmärki ei täida, süüdistatakse tõlkijat halvas töökvaliteedis.
 ** [https://epl.delfi.ee/kultuur/tolkijate-probleem-number-uks-puudus-headest-toimetajatest?id=50981627 Tõlkijate probleem number üks: puudus headest toimetajatest]. Eesti Päevaleht, 16. aprill 2004
-* Milline uskumatu tulevikuennustus see oli. Kuni selleni välja, et seal on president, kes on endine telestaar, kes on väga mures oma soengu ja reitingu pärast.
+* Milline uskumatu tulevikuennustus see oli. Kuni selleni välja, et seal on president, kes on endine telestaar, kes on väga mures oma [[soeng]]u ja reitingu pärast.
 ** [https://kultuur.err.ee/316054/kirjanduspreemia-nominent-tiina-randus-vonnegutti-volub-inimloomus-ja-selle-vaarakus Kirjanduspreemia nominent Tiina Randus: Vonnegutti võlub inimloomus ja selle väärakus]. Vonneguti romaani "Isemängiv klaver" kohta. ERR, 4. märts 2017
 ==Välislingid==