Liivatee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Liivatee''' (''Thymus'' L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, mil...'
 
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:


<poem>
<poem>
On tulililled ja maarjaheinad
On tulililled ja [[maarjahein]]ad
Ning [[tüümian]],
Ning tüümian,
Oliivirohekad metsaseinad
Oliivirohekad metsaseinad
Ja sinav laan!
Ja sinav laan!
14. rida: 14. rida:
<poem>
<poem>
Eks lillapadjaline tüümian
Eks lillapadjaline tüümian
Pruunmustist mesilasist veelgi kiha,
Pruunmustist [[mesilane|mesilasist]] veelgi kiha,
Ning aiast palju veel ma lilli saan,
Ning aiast palju veel ma lilli saan,
Kus päevaroosid kumardumas üha.
Kus [[päevalill|päevaroosid]] kumardumas üha.
</poem>
</poem>
* Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31
* Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31
24. rida: 24. rida:
<poem>
<poem>
[[Põldmari|Põldmarja]] tume pilk,
[[Põldmari|Põldmarja]] tume pilk,
[[liivatee]] kume lõõm.
liivatee kume lõõm.
Orjavits, ergav tilk,
[[Orjavits]], ergav tilk,
segi [[valu]] ja [[rõõm]].
segi [[valu]] ja [[rõõm]].
</poem>
</poem>

Redaktsioon: 29. november 2020, kell 03:24

Liivatee (Thymus L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme.


On tulililled ja maarjaheinad
Ning tüümian,
Oliivirohekad metsaseinad
Ja sinav laan!

  • Marie Under, "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22


Eks lillapadjaline tüümian
Pruunmustist mesilasist veelgi kiha,
Ning aiast palju veel ma lilli saan,
Kus päevaroosid kumardumas üha.

  • Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31


Põldmarja tume pilk,
liivatee kume lõõm.
Orjavits, ergav tilk,
segi valu ja rõõm.

  • Ellen Niit, "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 17


Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel