Andmed: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * [Sherlock Holmes:] On suur viga teoretiseerida, enne kui teil andmeid on. Märkamatult hakatakse väänama fakte, et need teooriatega sobiksid, mitte ei püüta teoor...'
 
16. rida: 16. rida:
* Eri andmete ja [[teadmine|teadmiste]] süntees ning ebatraditsiooniliste meetodite rakendamine iseloomustasid kogu [[Ernst Öpik|Öpiku]] teadustööd. Ise on ta oma käsitlusviisi nimetanud morfoloogiliseks meetodiks – see tähendab "... teoreetilist või eksperimentaalset füüsikalist mudelit mõjutavate kõigi teadaolevate andmete ja faktorite arvestamist. Uurijad eiravad tihti seda endastmõistetavat reeglit."<ref>Ernst Öpik, "Morfoloogiline meetod uurimistöös". Rmt: "Meie kosmiline saatus". Tartu: Ilmamaa, 2004, lk 171–192, originaalis The Irish Astronomical Journal, 1977, vol. 13, pp. 95–108.</ref>
* Eri andmete ja [[teadmine|teadmiste]] süntees ning ebatraditsiooniliste meetodite rakendamine iseloomustasid kogu [[Ernst Öpik|Öpiku]] teadustööd. Ise on ta oma käsitlusviisi nimetanud morfoloogiliseks meetodiks – see tähendab "... teoreetilist või eksperimentaalset füüsikalist mudelit mõjutavate kõigi teadaolevate andmete ja faktorite arvestamist. Uurijad eiravad tihti seda endastmõistetavat reeglit."<ref>Ernst Öpik, "Morfoloogiline meetod uurimistöös". Rmt: "Meie kosmiline saatus". Tartu: Ilmamaa, 2004, lk 171–192, originaalis The Irish Astronomical Journal, 1977, vol. 13, pp. 95–108.</ref>
** [[Laurits Leedjärv]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/hingepohjast-valja-tunginud-teadus-ernst-opik-125/ "Hingepõhjast välja tunginud teadus: Ernst Öpik 125"] Sirp, 14.12.2018
** [[Laurits Leedjärv]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/hingepohjast-valja-tunginud-teadus-ernst-opik-125/ "Hingepõhjast välja tunginud teadus: Ernst Öpik 125"] Sirp, 14.12.2018

==Viited==
{{viited}}


[[Kategooria:Statistika]]
[[Kategooria:Statistika]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]

Redaktsioon: 30. november 2020, kell 11:39


  • Iga kultuuririik on sunnitud olnud statistiliste andmete kogumist süstematiseerima ja looma mingisuguse statistilise üldkorralduse, sest meie sotsiaalse ja majanduslise elu nähtused on nii üliväga komplitseeritud ja nende nähtuste põhjused on omakord suhtelises seotises üksteisega, nii et raske on ilma statistilise tähelpanuta otsustada, missugune nähtus on teise nähtusega seotud ja kuivõrd ta teistest nähtustest ära ripub.
  • Peale riiklise statistika korralduse jääks riiklise statistika keskasutuse hooleks veel statistiliste teadmiste laialilaotamine ja populäriseerimine. Esimises järjekorras on tarvilik praktilisi töötegijaid täiendada sellekohaste lühikeseajaliste kursuste ja konverentside näol, teiseks, oma kirjanduslist tegevust niiviisi korraldada, et statistilised materjaalid laiemile ringkondadele kättesaadavaks saaks ja niiviisi statistilisi andmeid õpitaks rohkem kasutama ja nende peale põhjendama tegeliku elu ettevõtteid.
  • Meil puudub metsade kohta korralik andmestik. Metsakorraldus kui selline likvideeriti. Statistiline metsainventuur ei anna õigeid andmeid, kui väljavõtte statistiline esindlikkus on üleraiete tõttu paigast nihkunud. Näiteks avastasin nende esitatud tabelites ühe asja kohta kolm eri numbrit. Kuni õigeid numbreid ei tea, on väga raske öelda, milline see õige raiemaht peaks olema.
  • Eri andmete ja teadmiste süntees ning ebatraditsiooniliste meetodite rakendamine iseloomustasid kogu Öpiku teadustööd. Ise on ta oma käsitlusviisi nimetanud morfoloogiliseks meetodiks – see tähendab "... teoreetilist või eksperimentaalset füüsikalist mudelit mõjutavate kõigi teadaolevate andmete ja faktorite arvestamist. Uurijad eiravad tihti seda endastmõistetavat reeglit."[1]

Viited

  1. Ernst Öpik, "Morfoloogiline meetod uurimistöös". Rmt: "Meie kosmiline saatus". Tartu: Ilmamaa, 2004, lk 171–192, originaalis The Irish Astronomical Journal, 1977, vol. 13, pp. 95–108.