Reliikvia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Pilt
Resümee puudub
16. rida: 16. rida:
* Inimene, kes on nüüd jumalasulase staatuses, keda hakatakse kanoniseerima - kõiki temale kuulunud esemeid võib pidada reliikviateks. Niisamuti seda kaasulat, mida ta kandis [[piiskop]]iks pühitsemise puhul.
* Inimene, kes on nüüd jumalasulase staatuses, keda hakatakse kanoniseerima - kõiki temale kuulunud esemeid võib pidada reliikviateks. Niisamuti seda kaasulat, mida ta kandis [[piiskop]]iks pühitsemise puhul.
** Marge Marie Paas, Eesti roomakatoliku kiriku pressiesindaja, peapiiskop [[Eduard Profittlich]]i pühakuks kuulutamise ootuses: Anne Raiste, [https://www.err.ee/1007422/eesti-katoliku-kirik-sai-tagasi-reliikvia "Eesti katoliku kirik sai tagasi reliikvia"] ERR, 26.11.2019
** Marge Marie Paas, Eesti roomakatoliku kiriku pressiesindaja, peapiiskop [[Eduard Profittlich]]i pühakuks kuulutamise ootuses: Anne Raiste, [https://www.err.ee/1007422/eesti-katoliku-kirik-sai-tagasi-reliikvia "Eesti katoliku kirik sai tagasi reliikvia"] ERR, 26.11.2019

* Kõik maja[[muuseum]]id on [[Pettus]]e Majad. Sest inimese hingeõhk hajub. [---] Sest [asjade] alleshoidmine ja eriti veel nende näitamine [[luuletaja]] asjadena, reliikviatena, mida peaks kummardama, on läbini vale. On [[blasfeemia]]. Luuletaja pole iial neis ega seal. Ta on mujal. (lk 63-64)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019


{{Vikipeedia}}
{{Vikipeedia}}

Redaktsioon: 1. detsember 2020, kell 22:00

Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ca 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York
  • Kuidas võid sa kummardada porrulauke ja sibulaid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi preestrilt. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei söö neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on kassid ja ahvid? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui reliikviad või märtrite roiskunud kondid, kostab tema samavõrd õpetatud vastane.
    • David Hume, "Religiooni looduslugu" (1757), XII osa "Kahtlustest ja veendumustest"
  • Rekvisiitori vaatevinklist on realistlikud tükid "rasked tükid". Te ei oska aimatagi, mis vaev on hankida näiteks roostes rattarehve või lambitahikääre või kääbusmännist jalutuskeppi; ent realistlikud autorid nõuavad just sääraseid asju iseäraliku innuga. Nad toimiksid palju paremini, kui nõuaksid paavsti tiaarat, Neptuni kolmpiid; sihukesi reliikviaid rekvisiidilaos leidub, ent kust kuradi kohast sa roostes rattarehve võtad? kust sa leiad peotäie ropsitud kanepit? kust sa ostad kubu õlgi või katkise ranitsa? Need on julmad nõudmised.
    • Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng", rmt: "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud J. Čapek. Tallinn: Perioodika, 1981, Loomingu Raamatukogu nr 45/46, lk 66
  • Inimene, kes on nüüd jumalasulase staatuses, keda hakatakse kanoniseerima - kõiki temale kuulunud esemeid võib pidada reliikviateks. Niisamuti seda kaasulat, mida ta kandis piiskopiks pühitsemise puhul.
  • Kõik majamuuseumid on Pettuse Majad. Sest inimese hingeõhk hajub. [---] Sest [asjade] alleshoidmine ja eriti veel nende näitamine luuletaja asjadena, reliikviatena, mida peaks kummardama, on läbini vale. On blasfeemia. Luuletaja pole iial neis ega seal. Ta on mujal. (lk 63-64)
    • Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019
Vikipeedias leidub artikkel