Malm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Ained |
Pilt |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Cast-Iron-Pan.jpg|pisi|Malmist [[pann]].]] |
|||
'''Malm''' on rauasulam, kus on vähemalt 2,14%, aga enamasti mitte rohkem kui 4 % süsinikku. |
'''Malm''' on rauasulam, kus on vähemalt 2,14%, aga enamasti mitte rohkem kui 4 % süsinikku. |
||
Redaktsioon: 2. detsember 2020, kell 01:14
Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14%, aga enamasti mitte rohkem kui 4 % süsinikku.
- Kuid Juhani hakkas nüüd kogu vennaskonnale salvi keetma. Ta pani vana malmist ilma sangata katla tulele, kallas sinna toobi viina ja segas viina hulka kaks kortlit püssirohtu, kortli väävlijahu ning soola niisama palju. Ja kui see kõik oli umbes tund aega keenud, tõstis ta keeduse jahtuma ning pigimusta kördi sarnane salv oli valmis.
- Aleksis Kivi, "Seitse venda". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 71
Sina ütled: katoliiklikult kartes
austa sõna, kivi ja malmi.
Kuid vanaks on jäänd Astarte,
ja kunst ei saa kunagi valmis.
- Betti Alver, "* Sina ütled" kogus "Tolm ja tuli", lk 22
- Vaadake, maailm on lõhestatud püroksüliinist, elav ihu sodistatud terasest ja malmist, inimeste kannatavad hinged karjuvad tuhandest kõrist needust ja häda! Kas teie ei kuule röökimist üle maailma, hingevaakumist, koertena kärvamist? Kas ei tungi teie südamesse ülekohutunne inimese vere vastu? Kas ei rebesta ega sega need kisendused teie unenägusid unenägudes? Kas teie ei näe, kuidas vabrikandid marodöörivad, hangeldajad spekuleerivad inimese verega, ärimehed lõikavad kõrisid, vampiirid imevad rahva üdi ja rasvane pastor petab rumalaid?
- Albert Kivikas, "Nimed marmortahvlil" III, 3. peatükk
- Lapsena olin alati mõelnud, et tuleb minema saada, suuremasse kohta, linna. Ja siia oli see soov mind toonud. Taevas oli tükk tumedat vilti sügaviku kohal, kanalisatsioon mu jalge ees ohkas, ja järsku ma igatsesin puude järele, mis kasvavad vabalt ja mitte valve all malmist aedade taga. Ma tahtsin minna sisse rohelisse metsa, mis otsa ei lõpegi.
- Sirpa Kähkönen, "Graniitmees". Tõlkinud Piret Saluri. Varrak 2017, lk 35