Pagulane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
* Raamaturiiulid näitavad, et igav ei hakka kunagi. Neilt võib leida sadu inimsaatusi. Minu toa seinad on aardeait. Mina, vaene |
* Raamaturiiulid näitavad, et igav ei hakka kunagi. Neilt võib leida sadu inimsaatusi. Minu toa seinad on aardeait. Mina, vaene pagulane, olen jälle püstirikas kuuvalguses värelevas toas, mille seinad jutustavad rohkem, kui mina suudan vastu võtta. |
||
** [[Aino Suits]], "Päevaraamat 1901-1964", 15. märtsil 1952. Tõlkinud [[Piret Saluri]]. Tallinn: Varrak, 2014 |
** [[Aino Suits]], "Päevaraamat 1901-1964", 15. märtsil 1952. Tõlkinud [[Piret Saluri]]. Tallinn: Varrak, 2014 |
||
Redaktsioon: 2. detsember 2020, kell 23:01
- Raamaturiiulid näitavad, et igav ei hakka kunagi. Neilt võib leida sadu inimsaatusi. Minu toa seinad on aardeait. Mina, vaene pagulane, olen jälle püstirikas kuuvalguses värelevas toas, mille seinad jutustavad rohkem, kui mina suudan vastu võtta.
- Aino Suits, "Päevaraamat 1901-1964", 15. märtsil 1952. Tõlkinud Piret Saluri. Tallinn: Varrak, 2014
Oli kunagi keegi,
kes tundis metamorfooside saladust.
Temast sai pagulane.
- Karl Ristikivi, "Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast"
- Sellise pagulase puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
- Tiina Kirss, "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014