Sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
* Seega see, kes tahab [[rahu]], peab valmistuma sõjaks.
* Seega see, kes tahab [[rahu]], peab valmistuma sõjaks.
** Igitur qui desiderat pacem, praeparet bellum.
** Igitur qui desiderat pacem, praeparet bellum.
** [[Vegetius]], [https://la.wikisource.org/wiki/Epitoma_rei_militaris/Liber_III Epitoma rei militaris, III]
** [[Vegetius]], [https://la.wikisource.org/wiki/Epitoma_rei_militaris/Liber_III "Epitoma rei militaris", III]


== 19. sajand ==
== 19. sajand ==



* Kusagil ei kohta rohkem suuremat [[vaimustus]]t sõja suhtes kui pealinnas, sest sõda ei jõua sinna kunagi või jõuab väga harva. Sõjakusest pakatav provintsilinn oleks alles tase!
* Kusagil ei kohta rohkem suuremat [[vaimustus]]t sõja suhtes kui pealinnas, sest sõda ei jõua sinna kunagi või jõuab väga harva. Sõjakusest pakatav provintsilinn oleks alles tase!
16. rida: 15. rida:
* Sõda on pelgalt [[poliitika]] jätkamine teiste meetoditega.
* Sõda on pelgalt [[poliitika]] jätkamine teiste meetoditega.
** {{värvi|hall|Der Krieg ist eine bloße Fortsetzung der Politik mit anderen Mitteln.}}
** {{värvi|hall|Der Krieg ist eine bloße Fortsetzung der Politik mit anderen Mitteln.}}
** [[Carl von Clausewitz]], Vom Kriege, 1. Buch, 1. Kapitel, Unterkapitel 24 (Überschrift)
** [[Carl von Clausewitz]], "Vom Kriege", 1. rmt, 1. ptk, 24. alamptk (Überschrift)


* Sõjas on kõik väga lihtne, ent ka kõige lihtsam on keeruline.
* Sõjas on kõik väga lihtne, ent ka kõige lihtsam on keeruline.
** {{värvi|hall|Es ist im Kriege alles sehr einfach, aber das Einfachste ist schwierig.}}
** {{värvi|hall|Es ist im Kriege alles sehr einfach, aber das Einfachste ist schwierig.}}
** [[Carl von Clausewitz]], Vom Kriege, 1. Buch, 7. Kapitel
** [[Carl von Clausewitz]], "Vom Kriege", 1. rmt, 7. ptk


== 20. sajand ==
== 20. sajand ==
52. rida: 51. rida:
* Kuna võib üsna kindlalt väita, et [[vägivald|vägivalla]] eri vormid jäävad meid alati saatma, siis on üsna kindel, et sõdu peetakse ka edaspidi. Mitte ainult suguharude ammuse vaenu pärast, vaid reaalsete konfliktide tõttu, näiteks juurdepääsu eest [[vesi|veele]] või haritavale maale või siis lihtsalt territooriumi laiendamiseks, kui inimasutuse tihedus muutub väljakannatamatuks.
* Kuna võib üsna kindlalt väita, et [[vägivald|vägivalla]] eri vormid jäävad meid alati saatma, siis on üsna kindel, et sõdu peetakse ka edaspidi. Mitte ainult suguharude ammuse vaenu pärast, vaid reaalsete konfliktide tõttu, näiteks juurdepääsu eest [[vesi|veele]] või haritavale maale või siis lihtsalt territooriumi laiendamiseks, kui inimasutuse tihedus muutub väljakannatamatuks.
** [[Leszek Kołakowski]], "Mini wykłady o maxi sprawach" (1997–2003), "Miniloengud maksiprobleemidest", 2019, tõlkinud Hendrik Lindepuu, lk 88
** [[Leszek Kołakowski]], "Mini wykłady o maxi sprawach" (1997–2003), "Miniloengud maksiprobleemidest", 2019, tõlkinud Hendrik Lindepuu, lk 88

==Allikata tsitaadid==


* Sõda on läbi siis, kui CNN ütleb, et sõda on läbi.
* Sõda on läbi siis, kui CNN ütleb, et sõda on läbi.
** [[Norman Schwarzkopf]]
** [[Norman Schwarzkopf]]

==Allikata tsitaadid==


* Kuni eksisteerivad [[suurriik|suurriigid]], on sõda vältimatu.
* Kuni eksisteerivad [[suurriik|suurriigid]], on sõda vältimatu.

Redaktsioon: 7. detsember 2020, kell 00:26

Sõda on riikide või muul teel organiseerunud inimgruppide vahel toimuv organiseeritud relvavõitlus. Sõda on diplomaatia jätkumine militaarsete vahendite abil, mis viib tavaliselt relvastatud kokkupõrkeni kahe või enama osapoole vahel.

4. sajand

19. sajand

  • Kusagil ei kohta rohkem suuremat vaimustust sõja suhtes kui pealinnas, sest sõda ei jõua sinna kunagi või jõuab väga harva. Sõjakusest pakatav provintsilinn oleks alles tase!


  • Sõda on pelgalt poliitika jätkamine teiste meetoditega.
    • Der Krieg ist eine bloße Fortsetzung der Politik mit anderen Mitteln.
    • Carl von Clausewitz, "Vom Kriege", 1. rmt, 1. ptk, 24. alamptk (Überschrift)
  • Sõjas on kõik väga lihtne, ent ka kõige lihtsam on keeruline.
    • Es ist im Kriege alles sehr einfach, aber das Einfachste ist schwierig.
    • Carl von Clausewitz, "Vom Kriege", 1. rmt, 7. ptk

20. sajand

  • Sõda on oma olemuselt hävitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid inimtöö produktide hävitamine. Sõda on viis, kuidas tükkideks lasta, stratosfääri pillutada või merre uputada tarbeaineid, mis võiksid muidu masse liiga mugavaks ja lõppkokkuvõttes liiga arukaks muuta.
    • George Orwell, "1984"
  • Lahing oli lõppenud. Kaotasime langenutena umbes kolmteist tuhat meest. Kolmteist tuhat mõistust, mälu, armastust, tunnetust, kolmteist tuhat maailma, universumit - sest inimmõtte universum on suurem kui universum ise -, ja kõik üksnes selleks, et vallata mõnisada jardi tarbetut pori.
  • Mehed armastavad sõda, sest see lubab neil näidata, et nad ajavad tõsist asja. Nad nimelt arvavad, et kui mitte muidu, siis vähemalt sõja ajal ei tohi naised nende üle naerda. Sõjas võivad nad naise tahteta objekti staatusse alandada. Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu sõda on iga tõelise naise silmis tülgastav - ja absurdne. Tahate, ma ütlen teile, mis sõda on? Sõda on psühhoos, mida põhjustab võimetus näha suhteid. Meie suhteid ligimestega. Meie suhteid majanduslike ja ajalooliste oludega. Ja eelkõige meie suhteid olematusega. Surmaga.
  • Inimesele pole rängemat kaotust kui omaste, seltsimeeste ja sõprade hukkumine. Ei ole rusuvamat vaatepilti kui näha hävitatud töövilja, millesse on pandud jõud ja anne, armastus kodumaa vastu. Ei ole kibedamat lõhna kui ahervaremete ving.
    • Leonid Brežnev, ("Leonid Iljitš Brežnev: Lühike ülevaade elust ja tegevusest", Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 29-30)
  • Kõik sõjad sunniti Venemaale peale tema vaenlaste poolt. Ja igas sõjas jäi Venemaa võitjaks. Sest Nõukogude Vene on ju võitmatu. Muidugi juhtus ka erandeid, ei salata sugugi, et Venemaa mõnikord alla jäi, kuid mitte kunagi polnud selle põhjuseks vaenlase majanduslikud, sõjalised ja kultuurilised paremused, vaid ainult ja ikka kaotas Venemaa "reetmise" kaudu.
  • Sõjast on raske kirjutada, sest seda, mis sõda täpselt tähendab, teavad ainult need, kes pole seal kunagi olnud. See on sama mis kirjeldada mõõtmatut ruumi ilma selgete piiride ja sisemise ühtsuseta. Talvel on üks sõda, suvel teine. Üks taganemise ajal, teine kaitses ja rünnakul; üks sõda päeval, teine öösi. Üks jalaväes, teine kahurväes, kolmas lennuväes. Sõduri sõda on hoopis midagi muud kui rindele saabunud ajakirjaniku oma.
  • "Sa võtad sõdade võitmist nii tõsiselt," pahandas kasimata nurjatu vanamees. "Tegelikult on tähtis sõdu kaotada, teadmises, milliseid sõdu võib kaotada. Itaalia on sadu aastaid sõdu kaotanud, ja vaata, kui hästi meil sellegi poolest läheb. Prantsusmaa võidab sõdu ja on pidevas kriisis. Saksamaa kaotab ja õilmitseb. Vaata meie oma lähiajalugu. Itaalia võitis Etioopia sõja ja langes otsemaid tõsistesse probleemidesse. Võit andis meile sellise hullumeelse valearusaama hiilgusest, et me aitasime alustada maailmasõda, mida polnud lootustki võita. Aga nüüd me kaotame uuesti ja kõik pöördub paremuse poole, ja kahtlemata jõuame me taas tippu, kui meil õnnestub lüüa saada." (lk 315)

21. sajand

  • Kuna võib üsna kindlalt väita, et vägivalla eri vormid jäävad meid alati saatma, siis on üsna kindel, et sõdu peetakse ka edaspidi. Mitte ainult suguharude ammuse vaenu pärast, vaid reaalsete konfliktide tõttu, näiteks juurdepääsu eest veele või haritavale maale või siis lihtsalt territooriumi laiendamiseks, kui inimasutuse tihedus muutub väljakannatamatuks.
    • Leszek Kołakowski, "Mini wykłady o maxi sprawach" (1997–2003), "Miniloengud maksiprobleemidest", 2019, tõlkinud Hendrik Lindepuu, lk 88

Allikata tsitaadid

  • Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu.
  • Rahu ei saavuta mitte jõu, vaid mõistmisega.
  • Ei ole võimalik samaaegselt sõjaks valmistuda ja sõda vältida.
  • Sõdade vahel on kõik patsifistid. See on nagu lihatoitude söömise vahel taimetoitlane olla.

Vanasõnad

  • Ega sõda soola, leiba too.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel