Näkk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
31. rida: | 31. rida: | ||
[[Kategooria:Väljamõeldud olendid]] |
[[Kategooria:Väljamõeldud olendid]] |
||
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] |
|||
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] |
Redaktsioon: 14. detsember 2020, kell 14:29
Näkk on väga paljude rahvaste mütoloogias tuntud veeolend, sageli kujutatakse teda inimese pea ja keha ning kala sabaga.
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Purskkaevu näkk. Ta sabale punakas sammal on kasvand.
Mida ma tean, kui ka mul kaevud on kuivanud sees?
- Juhan Viiding, "Tuuline päev. Kus viibib mu rahu, mis ammu mult võeti?"
Mõtlen sulavatele liustikele,
delfiinidele, merihobudele,
angerja teekonnale,
näkineidudele ja sireenidele,
kes ei laula enam ammu kalade,
vaid puntraks keerdunud
plastikumägede keskel.
Kui palju on neil aega?
Kui palju on meil aega?
- Livia Viitol, "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11
Kirjandus
- Enn Vetemaa, "Eesti näkiliste välimääraja". Tallinn: Eesti Raamat, 1983