Mitmetähenduslikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida: | 3. rida: | ||
** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019 |
** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019 |
||
* Asjalikus suhtluses peaks eelistama ühemõttelist sõna mitmetähenduslikule. (Ilukirjanduses jm kultuuriloomes võib mitmetähenduslikkus muidugi olla voorus.) |
* Asjalikus suhtluses peaks eelistama ühemõttelist [[sõna]] mitmetähenduslikule. (Ilukirjanduses jm kultuuriloomes võib mitmetähenduslikkus muidugi olla voorus.) |
||
** [[Peep Nemvalts]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/moistestik-korda-terminivara-otstarbekaks/ "Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks"] Sirp, 10.03.2017 |
** [[Peep Nemvalts]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/moistestik-korda-terminivara-otstarbekaks/ "Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks"] Sirp, 10.03.2017 |
||
Redaktsioon: 27. detsember 2020, kell 17:13
- Hea ilukirjanduse, eriti poeesia olemuses on mitmetähenduslikkus. Mis haiku see oleks, mil üksainus mõistmis- ja tõlgendusviis!
- Ülle Madise, "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks" ERR, 14.03.2019
- Asjalikus suhtluses peaks eelistama ühemõttelist sõna mitmetähenduslikule. (Ilukirjanduses jm kultuuriloomes võib mitmetähenduslikkus muidugi olla voorus.)
- Peep Nemvalts, "Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks" Sirp, 10.03.2017
- ARTUR: Mehed ei salli kunstnikke, sest kunstnikud pole mehed. Paraku on just see kunstnikke alati naistele lähendanud. Esmajoones on just neile võõras nii au, loogika kui ka progressi mõiste — kõik, mida mehed on välja mõelnud. Alles palju hiljem ja pikapeale hakkas meessugu kahtlustama, et on olemas mitmetähenduslikkus, suhtelisus, mööduvus. Maailma illusoorsus.
- Sławomir Mrożek, "Tango", tlk Aleksander Kurtna, 1967, lk 35