Okas

Proosa

• Raamaturiiulid näitavad, et igav ei hakka kunagi. Neilt võib leida sadu inimsaatusi. Minu toa seinad on aardeait. Mina, vaene pagulane, olen jälle püstirikas kuuvalguses värelevas toas, mille seinad jutustavad rohkem, kui mina suudan vastu võtta.

Näen poolvalges toas oma Euphorbia't, millel on tänavu kevadel esimesed pisikesed punased tähekujulised õied. Kristuse kibuvits õitseb, kuigi varred on täis hirmsaid okkaid. Okkad on võimsad: kannatus on võimas jõud. Nende vahel õitsevad väikesed armastusepunased tähed. Sama akna ees laiutab lai jõulukaktus, liiga lai meie tubade jaoks. Tal on õisi. Näen jõulude ja ülestõusmispüha õisi ühekorraga. Kristuse sünd ja surm.

• Aino Suits, 15. märtsil 1952, rmt: "Päevaraamat 1901-1964". Tõlkinud Piret Saluri, 2014

• "Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?"

"Lammas sööb kõike, mis talle ette juhtub."

"Isegi lilli, millel on okkad?"

"Jah, isegi lilli, millel on okkad."

"Aga milleks need okkad siis on?" (lk 21)

• Antoine de Saint-Exupéry, "Väike prints", tõlkinud Ott Ojamaa, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960