Talu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}
'''Talu''' on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand.
'''Talu''' on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand.

==Proosa==

* "Teil palutakse põhjendada, miks te ootate tänavu nii kasinat saaki?"
:"Palju maad on halvasti haritud, osa päriselt sööti jäetud."
:"Härra tahab teada, kas kommunistlikud ollused hävitasid külve?"
:""Kõige rohkem külvamata nurmi on vanades taludes. Sulaseid ei juletud palgata. Õige mitmed peremehed jätsid talud maha ja läksid linna mõne peenema ameti peale."
:"Ja see oli lubatud?"
:"Ju vist, sest keelust ei ole ma kuulnud."
:"Võib-olla nad pelgasid bolševikkude norme ja hävitavalt kõrgeid makse?"
:"Eks seda ka!"
:Sakslaste näoilmest paistis, et niisugustest talumeestest nad lugu ei pea. (lk 325-326)
* [[Luise Vaher]], "Tormipöörises", rmt: "Rindeõde. Tormipöörises", Tallinn: Eesti Raamat, 1982

* Suured, väga uhked talud olid, täis igasugu kraami, sealhulgas [[kartul]]eid. Paneks õige oma [[viin]]aköögi püsti? Katlaid-torusid leidus ju samuti külluses ja ei läinud kuigi kaua, kui oma [[puskar]]itorust hakkas tilkuma esimene toodang. Haises küll ja paistis liialt [[punane]] - [[toru]]d olid ilmselt seest [[rooste]]s. Ent lohutasime end [[antikommunism|antikommunistliku]] põhimõttega "Kõik punane kõrist alla," pigistasime [[nina]] kinni ja nautisime surmapõlgusega oma Lepiku Liisut just nii nagu ta torust tilkus. (lk 46-47)
** [[Vello Salo]], ""Siin Vatikani Raadio!" Vello Salo lugu", Tallinn: Gallus, 2015.

* [Juuniküüditamisest:] [[Õhtu]]ks olid pooled talud tühjad, ainult [[lehm]]ad ammusid lüpsivaevas ja elaniketa [[maja]]de ees ulgusid mahajäetud [[koer]]ad.
:Järgmisel [[päev]]al ilmusid küüditatute taludesse maastiku[[auto]]ga mehed, kes kraami kokku rabasid. Keegi ei teadnud, kust need saamamehed tulid ja kuhu läksid, nad ilmusid kohale nagu [[kaaren|kaarnad]] ja kadusid koos saagiga.
* [[Olivia Saar]], "Humalapuu", 2005, lk 52

==Luule==

<poem>
"Kirjamees, kirjamees, kuhu vinnad oma pauna?"
- "[[Tint|Tindiga]] lähen, tindiga lähen kroonu [[saun]]a:
[[leil]] seal võtab kõik vanad vaevad ja [[valu]]d,
saabuvad [[preemia]]d, soojad kohad ja talud."
</poem>
* [[August Alle]], "Quo vadis?", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 110


<poem>
Nukrad [[kask|leinakase]] salud
peegeldumas [[järv]]evees;
[[sirel]]ites vanad talud,
lastekilkeid ukse ees.
...
</poem>
* [[Paul Rummo]], "Matkalaul", rmt: "Sõnarine", 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 47


<poem>
Just sellisel [[heinamaa]]l peamegi [[tigu]],
kes suurem kui talu ning kärmem kui [[tramm]].
</poem>
* [[Karl Martin Sinijärv]], "Teoinimese jaaniõhtu" (2000), ilmunud: "Krümitor0671", 2011


==Vanasõnad==
==Vanasõnad==
* Harva astub [[õnn]] talusse, sagedamini kahi külasse.
* Harva astub [[õnn]] talusse, sagedamini kahi [[küla]]sse.
* Igas talus oma taar.
* Igas talus oma taar.
* Kus [[mägi]], seal [[mõis]], kus küngas, seal [[kõrts]], talud [[soo]]s ja [[raba]]s.
* Mis tabab [[taud]] tühjast talust või [[surm]] saunanurgast.
* Mis tabab [[taud]] tühjast talust või [[surm]] saunanurgast.
* [[Oma]] tuba, oma [[luba]].
* Teine talu, teine [[taar]].
* Teine talu, teine [[taar]].
* [[Tüli]] talu hävitab, vaen valla kaotab.
* [[Tüli]] talu hävitab, vaen valla kaotab.
15. rida: 62. rida:
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
{{Vikipeedia}}


[[Kategooria:Põllumajandus]]
[[Kategooria:Põllumajandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]

Redaktsioon: 12. jaanuar 2021, kell 21:23

Põhja-Tammsaare talu

Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand.

Proosa

  • "Teil palutakse põhjendada, miks te ootate tänavu nii kasinat saaki?"
"Palju maad on halvasti haritud, osa päriselt sööti jäetud."
"Härra tahab teada, kas kommunistlikud ollused hävitasid külve?"
""Kõige rohkem külvamata nurmi on vanades taludes. Sulaseid ei juletud palgata. Õige mitmed peremehed jätsid talud maha ja läksid linna mõne peenema ameti peale."
"Ja see oli lubatud?"
"Ju vist, sest keelust ei ole ma kuulnud."
"Võib-olla nad pelgasid bolševikkude norme ja hävitavalt kõrgeid makse?"
"Eks seda ka!"
Sakslaste näoilmest paistis, et niisugustest talumeestest nad lugu ei pea. (lk 325-326)
  • Luise Vaher, "Tormipöörises", rmt: "Rindeõde. Tormipöörises", Tallinn: Eesti Raamat, 1982
  • Suured, väga uhked talud olid, täis igasugu kraami, sealhulgas kartuleid. Paneks õige oma viinaköögi püsti? Katlaid-torusid leidus ju samuti külluses ja ei läinud kuigi kaua, kui oma puskaritorust hakkas tilkuma esimene toodang. Haises küll ja paistis liialt punane - torud olid ilmselt seest roostes. Ent lohutasime end antikommunistliku põhimõttega "Kõik punane kõrist alla," pigistasime nina kinni ja nautisime surmapõlgusega oma Lepiku Liisut just nii nagu ta torust tilkus. (lk 46-47)
    • Vello Salo, ""Siin Vatikani Raadio!" Vello Salo lugu", Tallinn: Gallus, 2015.
  • [Juuniküüditamisest:] Õhtuks olid pooled talud tühjad, ainult lehmad ammusid lüpsivaevas ja elaniketa majade ees ulgusid mahajäetud koerad.
Järgmisel päeval ilmusid küüditatute taludesse maastikuautoga mehed, kes kraami kokku rabasid. Keegi ei teadnud, kust need saamamehed tulid ja kuhu läksid, nad ilmusid kohale nagu kaarnad ja kadusid koos saagiga.

Luule

"Kirjamees, kirjamees, kuhu vinnad oma pauna?"
- "Tindiga lähen, tindiga lähen kroonu sauna:
leil seal võtab kõik vanad vaevad ja valud,
saabuvad preemiad, soojad kohad ja talud."

  • August Alle, "Quo vadis?", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 110


Nukrad leinakase salud
peegeldumas järvevees;
sirelites vanad talud,
lastekilkeid ukse ees.
...

  • Paul Rummo, "Matkalaul", rmt: "Sõnarine", 3. kd. Koostas Karl Muru. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 47


Just sellisel heinamaal peamegi tigu,
kes suurem kui talu ning kärmem kui tramm.

Vanasõnad

  • Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse.
  • Igas talus oma taar.
  • Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soos ja rabas.
  • Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast.
  • Teine talu, teine taar.
  • Tüli talu hävitab, vaen valla kaotab.
  • Tööd tühjas talus, hoolt eluhoones.
  • Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus.
  • Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel