Käsk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Käsk''' ehk '''sund''' ehk '''sundus''' on väline surve kellelegi, et ta teeks midagi, mida ta käsuta ei teeks.
'''Käsk''' ehk '''sund''' ehk '''sundus''' on väline surve kellelegi, et ta teeks midagi, mida ta käsuta ei teeks.


==Piibel==
* 9. Sundus on halb, ent pole mingit sundi sunni all elada.
<poem>
Õnnis on mees, kes kardab Issandat,
kellele väga meeldivad ta [[käsk|käsud]].
2 Võimsaks saab tema seeme maa peal,
õiglaste sugu õnnistatakse.
3 [[Vara]] ja [[rikkus]] on tema kojas
ja tema [[õigus]] püsib ikka.
4 Pimeduses tõuseb õiglastele [[valgus]],
armuline ja halastav ja õige.
5 Õnnis on mees, kes on armuline
ja annab [[laen]]uks,
kes oma asju ajab õigluses.
6 Sest ta ei kõigu iialgi;
igaveseks mälestuseks jääb õige.
</poem>
* [[Psalmid]] 112:1-6 (rohkelt viisistatud psalm, ladina keeles "Beatus vir")


==Proosa==
* 9. Sundus on [[halb]], ent pole mingit sundi sunni all elada.
** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

* [Vihalepp:] "Meie oleme [[jumal]]a [[sulased]], [[Kristus]]e [[sõjamehed]],“ seletas ta, "ja sõjamees peab oma ülema käsku karva pealt täitma. Karva pealt, kas kuulete! Aga kuidas võib keegi karva pealt oma isanda käsku täita, kui ta ise seda käsku karva pealt ei tunne."
* [[Anton Hansen Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]", II kd, XXI ptk ([[:s:Tõde ja õigus II/XXI|täistekst Vikitekstides]])


* Vana [[despotism]]i käsk oli "Sina ei pea mitte". [[Totalitarism]]i käsk oli "Sa pead". Meie käsk on "''Ole''".
* Vana [[despotism]]i käsk oli "Sina ei pea mitte". [[Totalitarism]]i käsk oli "Sa pead". Meie käsk on "''Ole''".

Redaktsioon: 12. jaanuar 2021, kell 21:31

Käsk ehk sund ehk sundus on väline surve kellelegi, et ta teeks midagi, mida ta käsuta ei teeks.

Piibel

Õnnis on mees, kes kardab Issandat,
kellele väga meeldivad ta käsud.
2 Võimsaks saab tema seeme maa peal,
õiglaste sugu õnnistatakse.
3 Vara ja rikkus on tema kojas
ja tema õigus püsib ikka.
4 Pimeduses tõuseb õiglastele valgus,
armuline ja halastav ja õige.
5 Õnnis on mees, kes on armuline
ja annab laenuks,
kes oma asju ajab õigluses.
6 Sest ta ei kõigu iialgi;
igaveseks mälestuseks jääb õige.

  • Psalmid 112:1-6 (rohkelt viisistatud psalm, ladina keeles "Beatus vir")


Proosa

  • 9. Sundus on halb, ent pole mingit sundi sunni all elada.
    • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

Allikata

  • Seadus on käsk, mille ühed inimesed on andnud teistele, teeseldes, nagu ei puutuks käsuandjad asjasse.

Vanasõnad

  • Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise.
  • Haigus on surma käsk.
  • Häda suurem kui käsk.
  • Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida
  • Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas.
  • Käsk vanem kui käsutäitja.
  • Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga.
  • Parem ise teha kui teist käskida.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929