Lõke: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:


==Luule==
==Luule==

<poem>
Säärikud jalga
ja õlale natad!
Vähijõed meil on veel avastamata.
Läheme, sõbrad!
Lõke lööb praksuma,
[[säde]]med [[täht]]edeks lendavad.
Vaikib hämmastund sirtsude [[laul]].
...
Lõke lööb praksuma,
sädemed tähtedeks lendavad,
viis [[kütt]]i on külmas ja näljas.
Jões, mis kui [[katel]] on suur,
keeb kuu.
</poem>
* [[Helgi Muller]], "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14


<poem>
<poem>
[[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse,
[[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse,

Redaktsioon: 17. jaanuar 2021, kell 16:59

Ekaterina Kozlovskaya, "Geralt" (2012).

Lõke on inimtekkeline ja kontrolli all olev mõõdukas suuruses tuli, mis üldjuhul paikneb vabas õhus ja looduslikes tingimustes. Esteetilise naudingu, enese soojendamise ja metsloomade tõrjumise kõrval saab lõket kasutada ka toiduvalmistamiseks.


Proosa

  • Pidutsemine ei lõpe isegi katku ajal, pigemini võib see elurõõm lõket suuremale leegile õhutada, kui keegi ei tea, mis homne päev toob.
    • Karl Ristikivi, "Põlev lipp". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 77
  • Et teada saada, millest tegelikult lauldi, tuli minna tagasi menhiri juurde, kustuva lõkke äärde, kus omavahel põrkuvad kajad ning ristuvad resonantsid koondusid väikest kasvu, vanemapoolsele naisterahvale, kes tühja pudeliga vehkis.
" ... või tigu, kui sa vaevaks võtad veidi roomata, kuid siilile sa iial..."
  • Terry Pratchett, "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Tallinn: Varrak, 2001, lk 314



Luule

Säärikud jalga
ja õlale natad!
Vähijõed meil on veel avastamata.
Läheme, sõbrad!
Lõke lööb praksuma,
sädemed tähtedeks lendavad.
Vaikib hämmastund sirtsude laul.
...
Lõke lööb praksuma,
sädemed tähtedeks lendavad,
viis kütti on külmas ja näljas.
Jões, mis kui katel on suur,
keeb kuu.

  • Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14


Vaikus end levitab jõgede sisse,
maastikus sündinud jahedaist joontest
tärkavad udude hõbesed lõkked.

  • Aivo Lõhmus, "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel