Laul: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 17. jaanuar 2021, kell 18:00

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Laul on muusikas üldmõiste vokaalmuusika žanritele, millesse kuuluvad heliteosed on loodud laulmiseks või mida esitatakse lauldes. Üldjuhul on lauludel sõnad ehk tekst. Lauludeks nimetatakse ka pikkade värssteoste, nt eeposte osi ("Ilias", "Kalevipoeg"), samuti eepilisi või ballaadilisi värssteoseid tervikuna ("Rolandi laul", "Nibelungide laul").

Luule

Igaühel on südamelaul,
igaühel on see isemoodi.
...
Üle vainude valendav aur,
mul on närbunud karukell süles.
Igaühel on siin oma laul
ja ma oma ei leiagi üles.

Leelo Tungal (viisistanud Valter Ojakäär, tuntuks laulnud Heli Lääts ja vokaal-instrumentaalkollektiiv Metsatöll)

Augustiöö kui põhjatu kuristik
rukkipõllu ja pihlaka kohale
langetab udulina.
Põhjanael kauguses sirab
ja kirglik on sirtsude serenaad.
Säärikud jalga
ja õlale natad!
Vähijõed meil on veel avastamata.
Läheme, sõbrad!
Lõke lööb praksuma,
sädemed tähtedeks lendavad.
Vaikib hämmastund sirtsude laul.
Jõgi on pime
ja vaikne kui haud.

Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14

Film

Ilma veelinnuta poleks tänapäeva füüsikat, ilma algsädemeta poleks elektrijaamu. Ilma lauluta poleks traditsiooni, traditsioonita poleks kultuuri ega inimest, poleks teid ega meid, teie vanemaid ega lapsi, mälestusi ega lootusi. Teie kodude kohal mühiseks mets, millest rändlinnud rahulikult üle lendavad.
- Lennart Meri filmis "Kaleva hääled"

Proosa

Aga Koiva jõesuus sattusid neile saarlased vastu ning sööstsid neile kallale, need võtsid kinni tema, ta poisi ning mõned liivlased ja viisid oma röövlaevadel minema. Ja nad tulid Adjajõe kaldal maale ning piinasid need seal metsikult surnuks. Kui preester nimelt palet taeva poole tõstes koos oma õpilasega oma palveis Jumalale kiitust kuulutas ning tänuohvrit tõi, peksid nad neil mõlemal oma nuiadega pää ning selja puruks ja pilkasid, pajatades: "Laula, laula, pappi!"
- Henriku Liivimaa kroonika (13. sajandi algus), XVIII, ladina keelest tõlkinud Julius Mägiste, 2008

Draama

TÜTARLAPS: Kes nad on?
ABRAHAM: Mingi teaduseveteranide koor, ah, pole seal ühtegi õiget teadlast! Kogunevad aeg-ajalt mu akna alla kokku, et oma vaimustust avaldada. Kui nad teaksid, kui halvasti see kole laul vesikoerte seedimisele mõjub...

Enn Vetemaa, "Jälle häda mõistuse pärast" (1975), I vaatus, I pilt, lk 17

Vanasõnad

Ega üksi lauldes või elada.
Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma.
Inimene saab töö eest, lind laulu eest.
Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad.
Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan.
Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku.
Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita.
Laulust lauda ei kaeta, sõnust ei tehta söömaaega.
Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk!
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 '''Laul''' on [[muusika]]s üldmõiste vokaalmuusika žanritele, millesse kuuluvad heliteosed on loodud laulmiseks või mida esitatakse lauldes. Üldjuhul on lauludel [[sõna]]d ehk [[tekst]]. Lauludeks nimetatakse ka pikkade värssteoste, nt eeposte osi ("Ilias", "Kalevipoeg"), samuti eepilisi või ballaadilisi värssteoseid tervikuna ("Rolandi laul", "Nibelungide laul").
+==Luule==
 <poem>
 Igaühel on südamelaul,
@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 * [[Leelo Tungal]] (viisistanud [[Valter Ojakäär]], tuntuks laulnud [[Heli Lääts]] ja vokaal-instrumentaalkollektiiv [[Metsatöll]])
+<poem>
+[[August]]iöö kui põhjatu [[kuristik]]
+rukkipõllu ja [[pihlakas|pihlaka]] kohale
+langetab udulina.
+[[Põhjanael]] kauguses sirab
+ja kirglik on [[rohutirts|sirtsude]] [[serenaad]].
+Säärikud jalga
+ja õlale natad!
+Vähijõed meil on veel avastamata.
+Läheme, sõbrad!
+[[Lõke]] lööb praksuma,
+[[säde]]med [[täht]]edeks lendavad.
+Vaikib hämmastund sirtsude laul.
+[[Jõgi]] on pime
+ja vaikne kui [[haud]].
+</poem>
+* [[Helgi Muller]], "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14
+==Film==
 * Ilma veelinnuta poleks tänapäeva [[füüsika]]t, ilma algsädemeta poleks elektrijaamu. Ilma lauluta poleks [[traditsioon]]i, traditsioonita poleks [[kultuur]]i ega [[inimene|inimest]], poleks teid ega meid, teie [[vanemad|vanemaid]] ega [[laps]]i, mälestusi ega [[lootus]]i. Teie [[kodu]]de kohal mühiseks [[mets]], millest [[rändlinnud]] rahulikult üle lendavad.
 ** [[Lennart Meri]] filmis "[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaleva-haaled Kaleva hääled]"
+==Proosa==
-* Aga Koiva jõesuus sattusid neile saarlased vastu ning sööstsid neile kallale, need võtsid kinni tema, ta poisi ning mõned liivlased ja viisid oma röövlaevadel minema. Ja nad tulid Adjajõe kaldal maale ning piinasid need seal metsikult surnuks. Kui preester nimelt palet taeva poole tõstes koos oma õpilasega oma palveis Jumalale kiitust kuulutas ning tänuohvrit tõi, peksid nad neil mõlemal oma nuiadega pää ning selja puruks ja pilkasid, pajatades: "Laula, laula, pappi!"
-** [[Henriku Liivimaa kroonika]] (13. sajandi algus), XVIII, ladina keelest tõlkinud Julius Mägiste, 2008
+* Aga [[Koiva]] jõesuus sattusid neile [[saarlased]] vastu ning sööstsid neile kallale, need võtsid kinni tema, ta poisi ning mõned [[liivlased]] ja viisid oma röövlaevadel minema. Ja nad tulid Adjajõe kaldal maale ning piinasid need seal metsikult surnuks. Kui [[preester]] nimelt palet taeva poole tõstes koos oma õpilasega oma [[palve]]is Jumalale kiitust kuulutas ning tänuohvrit tõi, peksid nad neil mõlemal oma [[nui]]adega pää ning selja puruks ja pilkasid, pajatades: "Laula, laula, pappi!"
+** [[Henriku Liivimaa kroonika]] (13. sajandi algus), XVIII, ladina keelest tõlkinud [[Julius Mägiste]], 2008
+==Draama==
 TÜTARLAPS: Kes nad on?<br>