Rikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
26. rida: 26. rida:
Tuleb [[tarkus]] tunnistada
Tuleb [[tarkus]] tunnistada
</poem>
</poem>
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], "[[Kalevipoeg]]", [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=18 XVI laul], (teekond maailma otsa).
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], "[[Kalevipoeg]]", [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=18 XVI laul], (teekond maailma otsa).




<poem>
Kuhu kadunud kuninglik [[tõug|tõu]] [[üllus]]?!
Kuhu kadunud kuninglik [[jõud|jõu]] küllus?!
&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[Rasv]]ub [[härg]]ade õnnis sugu,
&nbsp;&nbsp;&nbsp;sureb surmata [[sõnn]]isugu.
</poem>
* [[Rudolf Rimmel]], "Härjad" (1971), kogus "Ohvrikivi", 1972


==Vanasõnad==
==Vanasõnad==

Redaktsioon: 17. jaanuar 2021, kell 21:48

Piibel

  • Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki! Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.

Proosa

  • Sellest on vähe abi, kui saatus meid rikkaks teeb: meie soovid teevad meid jälle vaeseks tagasi.


  • [Thorin Tammiskilp pärast Viie Väe Lahingut surivoodil Bilbole:] "Kui meie hulgas oleks rohkem selliseid, kes head kõhutäit, nalja ja laulu kullakoormast ülemaks peavad, oleks meie maailm praegusest rõõmsam paik."

Luule

Kahetsusta, kullad vennad,
Käigist ei või kasvaneda!
Ülemaks kui hõbevara,
Kallimaks kui kullakoormad
Tuleb tarkus tunnistada


Kuhu kadunud kuninglik tõu üllus?!
Kuhu kadunud kuninglik jõu küllus?!
   Rasvub härgade õnnis sugu,
   sureb surmata sõnnisugu.

Vanasõnad

  • Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
  • Kel lauda ees, sel lauda taga.
  • Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta.
  • Kel raha, sel sõpru.
  • Kel suur tulek, sel suur minek.
  • Kes tööd teeb, on rikas ja nõid.
  • Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada.
  • Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid.
  • Kõht vaevab kehva enam kui rikast.
  • Kõik kosilased on rikkad.
  • Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed.
  • Ootamata võõras, varumata vara.
  • Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib.
  • Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
  • Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte.
  • Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
  • Rikas see, kes vähega läbi saab.
  • Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on.
  • Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest.
  • Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad.
  • Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad.
  • Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele.
  • Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus.
  • Rikkal on enem sõpru kui kehval.
  • Rikkal raha, vaesel lapsed.
  • Rikkal suur pea, vaesel suured jalad.
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine!
  • Suur vara, suur mure.
  • Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga.
  • Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu.
  • Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta.
  • Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse (taevasse).
  • Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929