Kaev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
'''Kaev''' on vee ammutamiseks maasse tehtud auk, mille kohal võivad olla turvarajatised (rakked) ja abivahendid vee kättesaadavuse parandamiseks (kaevukook, ämber, [[pump]] vms).
'''Kaev''' on vee ammutamiseks maasse tehtud auk, mille kohal võivad olla turvarajatised (rakked) ja abivahendid vee kättesaadavuse parandamiseks (kaevukook, ämber, [[pump]] vms).


==Piibel==

* [[Kõrb]]e teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu.
** [[Antoine de Saint-Exupéry]], "[[Väike prints]]". Tõlkinud [[Ott Ojamaa]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 58


<poem>
<poem>
"Suletud rohuaed
"Suletud rohuaed
19. rida: 15. rida:
* [[Ülemlaul]], laul 4, salmid 12-15
* [[Ülemlaul]], laul 4, salmid 12-15


==Proosa==


* Ta ei ole veel tähele pannud, kas nende kaevukook krigiseb või mitte, kui vett tõmmatakse. Peaks katsuma.
* Ta ei ole veel tähele pannud, kas nende kaevukook krigiseb või mitte, kui vett tõmmatakse. Peaks katsuma.
:Toots läheb kaevule, tõmbab pangetäie vett raketele, joob suurte sõõmudega üle pange serva ja kuulatab, kuidas vesi kolksudes kõrist alla läheb. Silmapilguks tekib tas suur soov pange tühjaks juua, kusjuures ainsaks tõukejõuks on mõte: „kudas [[hobune|hobused]] võivad".
:Toots läheb kaevule, tõmbab pangetäie vett raketele, joob suurte sõõmudega üle pange serva ja kuulatab, kuidas vesi kolksudes kõrist alla läheb. Silmapilguks tekib tas suur soov pange tühjaks juua, kusjuures ainsaks tõukejõuks on mõte: "kudas [[hobune|hobused]] võivad".
** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", Eesti Raamat 1987, lk 54
* [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", Eesti Raamat 1987, lk 54



* [[Kõrb]]e teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu.
** [[Antoine de Saint-Exupéry]], "[[Väike prints]]". Tõlkinud [[Ott Ojamaa]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk 58

==Luule==


<poem>
<poem>
43. rida: 45. rida:
</poem>
</poem>
* [[Juhan Viiding]], "Tuuline päev. Kus viibib mu rahu, mis ammu mult võeti?"
* [[Juhan Viiding]], "Tuuline päev. Kus viibib mu rahu, mis ammu mult võeti?"


<poem>
[[Johann Sebastian Bach|Johann Sebastian]] [[haigutus|haigutas]] täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topelt[[fuuga]]
kroonprintsi homsete [[pidu]]stuste jaoks
Läks siis kaevule ja pesi end et roidumus kaoks
</poem>
* [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92





Redaktsioon: 19. jaanuar 2021, kell 13:55

Kaev saksa raamatuillustratsioonil 1609. aastast.
Kaev (ülal paremal) Marta ja Maarja majapidamises (Alessandro Allori, 1605).

Kaev on vee ammutamiseks maasse tehtud auk, mille kohal võivad olla turvarajatised (rakked) ja abivahendid vee kättesaadavuse parandamiseks (kaevukook, ämber, pump vms).

Piibel

"Suletud rohuaed
on mu õeke, mu pruut!
Suletud rohuaed,
pitseriga kinni pandud allikas.
...
Rohuaedade allikas on elava vee kaev,
mis Liibanonilt voolab."

Proosa

  • Ta ei ole veel tähele pannud, kas nende kaevukook krigiseb või mitte, kui vett tõmmatakse. Peaks katsuma.
Toots läheb kaevule, tõmbab pangetäie vett raketele, joob suurte sõõmudega üle pange serva ja kuulatab, kuidas vesi kolksudes kõrist alla läheb. Silmapilguks tekib tas suur soov pange tühjaks juua, kusjuures ainsaks tõukejõuks on mõte: "kudas hobused võivad".


Luule

Kõik need kõrbend sisemaad läbi mina jooksin
kõik need kaevud kuradid tühjaks nüüd jooksin,
pahupidi pööraksin, tilgatuks pigistaksin,
ikka veel hingehimus hambaid krigistaksin,
(harva olen minagi kilki laulmas kuulnud,
tihtimalt ise, kilk peas, laulnud)
andke aga põhjavett, enne ma ei lähe,
ahmin nagu uppuja, kuni hääl on kähe.

  • Paul-Eerik Rummo, "Joomalaul" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 183


Purskkaevu näkk. Ta sabale punakas sammal on kasvand.
Mida ma tean, kui ka mul kaevud on kuivanud sees?

  • Juhan Viiding, "Tuuline päev. Kus viibib mu rahu, mis ammu mult võeti?"


Johann Sebastian haigutas täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topeltfuuga
kroonprintsi homsete pidustuste jaoks
Läks siis kaevule ja pesi end et roidumus kaoks

  • Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92


Vanasõnad

  • Enne ehita kaev, siis maja!
  • Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja.
  • Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber.
  • Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa.
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku.
  • Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis!
  • Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Vikipeedias leidub artikkel