Saun

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Saun Esna allikajärve ääres.

Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 kraadi) võetakse leili ja pestakse. Saun oli muistsete eestlaste püha paik.

• "Härra Paas, ärge nimetage mind härra Voitinski, vaid Ivan Vassiljevitš. Kui inimesed on üheskoos saunas käinud, siis on nad omad inimesed, peaaegu sõbrad. Saun teeb kõik ühesuguseks. Saun on nagu haud."
  • A. H. Tammsaare, " Tõde ja õigus" II, 25. peatükk

• Saabus Jussike Laupäevamaale. Laupäevamaal käis kiire askeldus. “Tere, Laupäev,” ütles Jussike, “kas sa juhataksid, palun, kuidas ma Pühapäevamaale pääsen?"

”Pühapäevamaale on ainult ühe päeva tee,” ruttas Laupäev vastama, “aga kui asud mulle appi tube koristama, vaipu kloppima ja saunaahju jaoks puid kandma, saame varemgi valmis ja võime Pühapäevamaale teele asuda.”

Nüüd oli Jussike kärme mees. Kõik töö sai kiiresti tehtud. Lõpuks käis Jussike veel saunaski, et oleks kenam pühapäevamaale minna. (lk 19)

• Silvi Väljal, "Jussikese seitse sõpra", 1999

Vanasõnad

• Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa.
• Kuidas saun saadud, nõnda saun mingu.
• Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna.
• Kõva jutt jääb kõrva, salajutt läeb sauna.
• Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale.
• Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast.
• Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna.
• Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929