Süda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Sõna "süda" ja südame stiliseeritud kujutist on ammustest aegadest kasutatud [[armastus]]e sümbolina, samuti selleks, et viidata inimese vaimsele, emotsionaalsele, moraalsele ja intellektuaalsele keskmele, üldisemalt ka muude nähtuste või esemete olemuslikule keskmele.
Sõna "süda" ja südame stiliseeritud kujutist on ammustest aegadest kasutatud [[armastus]]e sümbolina, samuti selleks, et viidata inimese vaimsele, emotsionaalsele, moraalsele ja intellektuaalsele keskmele, üldisemalt ka muude nähtuste või esemete olemuslikule keskmele.


==Luule==

<poem>
<poem>
See, kellele on vähe antud,
See, kellele on vähe antud,
22. rida: 22. rida:




<poem>
[[Kodu]], ta armas [[katus]], esimene [[lumi]] ja
esimene [[täht]] esimeses taevas esimeses südames
(mis oli minu oma).
...
Ei aimagi et nii [[külm]]ast lumest võib
minna süda nii soojaks.
Ja võibolla [[öökull]] vaatab minu tähte
ja arvab et järsku on söödav kui ainult
kätte saaks.
Ei teagi et see on esimene täht esimeses
taevas esimeses südames.
</poem>
* [[Ilona Laaman]], "Järelkiindumus", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 6


==Proosa==
* 108. [[Vaim]] ei suuda kaua etendada südame osa.
* 108. [[Vaim]] ei suuda kaua etendada südame osa.
** [[François de La Rochefoucauld]], "Maksiimid", tlk [[Aleksander Aspel]], rmt "Valik prantsuse esseid", 1938
** [[François de La Rochefoucauld]], "Maksiimid", tlk [[Aleksander Aspel]], rmt "Valik prantsuse esseid", 1938

Redaktsioon: 7. veebruar 2021, kell 16:23

Petit Livre d'Amour, XVI sajand

Süda (ladina keeles cor; vanakreeka keeles καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus. Sõna "süda" ja südame stiliseeritud kujutist on ammustest aegadest kasutatud armastuse sümbolina, samuti selleks, et viidata inimese vaimsele, emotsionaalsele, moraalsele ja intellektuaalsele keskmele, üldisemalt ka muude nähtuste või esemete olemuslikule keskmele.

Luule

See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.


Süda tuksub tuks-tuks-tuks,
mine lahti, uks-uks-uks!
Siis me lähme Mallega
saarde kala püüdema!


Kodu, ta armas katus, esimene lumi ja
esimene täht esimeses taevas esimeses südames
(mis oli minu oma).
...
Ei aimagi et nii külmast lumest võib
minna süda nii soojaks.
Ja võibolla öökull vaatab minu tähte
ja arvab et järsku on söödav kui ainult
kätte saaks.
Ei teagi et see on esimene täht esimeses
taevas esimeses südames.

  • Ilona Laaman, "Järelkiindumus", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 6


Proosa

Vanasõnad

  • Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames.
  • Hoia suu kinni, - siis süda jahtub.
  • Isa (ema) süda laste küljes.
  • Kellest süda täis, sellest räägib suu.
  • Kui kõik otsas, siis suul (südamel) rahu.
  • Kurbus sööb südant nagu rooste rauda.
  • Lapsel valutab sõrm, emal süda.
  • Lobasuul koera suu, jänese süda.
  • Mehel mehe süda.
  • Mesi suus, sapp südames.
  • Mida pisem keha, seda suurem süda.
  • Mis süda vihkab, seda silm ei ihka.
  • Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel.
  • Päiline vaatab päeva peale, süda kütab külimitu peale.
  • Suu on südame tulk (mõõt).
  • Südamel ei ole akent sisse vaadata.
  • Usu suu sõbrale, aga ära usu südant!
  • Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes.
  • Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese südant!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel
  1. K. A. Hermann, "Süda tuksub", Kukerpillid
  2. Lydia Auster, "Süda tuksub" EMIC, Käsikirjade andmebaas